Euroopa maastikukonventsioon

Euroopa maastikukonventsioon on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb otseselt maastikke. Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja planeerimise, samuti selle alase koostöö edendamisele Euroopas. Maastik on nii üksikisiku kui kogu ühiskonna elukeskkonna oluline osa ning kuulub seetõttu nende väärtuste hulka, mida hindab Euroopa Nõukogu. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt.

Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes selle konventsiooniga veel liitunud ei ole. 2015. aastal moodustati Keskkonnaministeeriumis töörühm liitumisettevalmistuste tegemiseks ning järgmisel aastal valmis analüüs, et hinnata, kuidas Eesti konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke täidab ning mida parandada. Analüüsiga on võimalik tutvuda siin. Valmis ka konventsiooni ametlik eestikeelne tõlge.

Iga osapool rakendab konventsiooni vastavalt oma võimujaotusele, põhimõtetele ja seadusandlusele. Subsidiaarsusprintsiibist lähtuvalt lasub maastikega seotud tegevuste eest vastutus mitte ainult riiklikel ametiasutustel, vaid ka kohalikel ja piirkondlikel võimudel. Maastiku-konventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui vertikaalselt – alates üksikisikutest kuni riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Ka Eestis ei saa selle rakendamine olla ühe valdkonna või asutuse tegevusala ning selle elluviimine peab olema jagatud vastutusega.

Vaade Emumäelt. Foto autor Urve SinijärvVaade Emumäelt. Foto: Urve Sinijärv

Liitumisega ei panda ühelegi osapoolele täiendavaid kohustusi ega piiranguid. Pigem on see võimalus - tuginedes rahvusvahelisele kokkuleppele - pöörata suuremat tähelepanu meie maastikele ehk laiemalt kogu elukeskkonnale. Maastik on eluruumiks nii inimesele kui loodusele ning selle puhul on tegemist tervikliku keskkonnakäsitlusega, kus ühtegi osapoolt või seda mõjutavat tegevust ei saa jätta tähelepanuta. Liitumine on oluline, kuna see näitab, et Eesti toetab Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtteid ja eesmärke ning see aitab kaasa maastike kvaliteedi tõstmisele.

Kõikidel huvitatutel on võimalik teha ettepanekuid koostatud analüüsi kohta. Keskkonnaministeerium ootab täiendusi ja ettepanekuid aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee.
 

Nii loodus- kui muinsuskaitse tegelevad mõlemad otseselt erinevate maastikuväärtuste säilitamisega ehk maastikukaitsega.

Pärandmaastik Matsalu rahvuspargis
Foto: Merike Linnamägi

 

Rakendamine

Maastikukonventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui vertikaalselt – üksikisikust riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Iga riik peaks määratlema nii kohaliku, riikliku kui piirkondliku tasandi eesmärgid ja meetmed ning paika panema eri tasandite vahelise koostöö põhimõtted. Ka Eestis ei saa selle rakendamine olla ühe valdkonna või asutuse tegevusala ning selle elluviimine peab olema jagatud vastutusega.

Riiklikul tasandil tuleb tegevuse koordineerimiseks moodustada töörühm, kuhu kuuluvad maastike kaitse ja kujundamisega kõige otsesemalt tegelevad ministeeriumid – keskkonna-, kultuuri-, rahandus- ning maaeluministeerium, samuti nimetatud ministeeriumite haldusala teemaga seotud rakendusasutused; kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude, olulisemate haridusasutuste, erialaliitude ja kodanikuühenduste esindajad, kelle kaudu liigub info igasuunaliselt. Arvestades keskkonnaministeeriumi olulist rolli kogu keskkonnavaldkonna korraldajana, võiks juhtministeeriumiks olla keskkonnaministeerium.

Kohalik tasand

Maastikukonventsioon rõhutab kohaliku tasandi otsuste olulisust maastike kaitsel, planeerimisel ja korraldamisel. Eestis on põhiseadusega sätestatud, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

Loe rohkem siit

Riigi tasand

Riigi tasandil on maastikukonventsiooni elluviimisega seotud neli ministeeriumi – keskkonna-, kultuuri-, rahandus- ning maaeluministeerium ja nende haldusalaga seotud rakendusasutused. Oluline roll on ka majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeeriumil.

Loe rohkem siit

 

Maastikukonventsiooniga liitunud riigid kohustuvad tõstma kodanikuühiskonna, eraõiguslike organisatsioonide ning ametiasutuste teadlikkust maastike väärtusest, rollist ja muutustest, samuti edendama maastikealast väljaõpet ja haridust. Kohustutakse ka hindama ja identifitseerima oma territooriumi maastikke, analüüsima nende omadusi ning neid ümberkujundavaid jõude ja mõjureid, samuti jälgima maastikumuutusi.

Haridus ja teadlikkuse tõstmine

Maastikuteadlikkus on eelduseks maastike kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste kavandamiseks ning vajalik kõigile, kelle tegevus maastikke mõjutab.

Konventsioonist tulenevat kohustust seda tõsta täidetakse ennekõike erinevatele sihtgruppidele korraldatavate koolituste, seminaride ja nõupäevade, aga ka kirjalike materjalide ja kaasaegse meedia väljundite kaudu.

Loe rohkem siit

Identifitseerimine ja hindamine

Maastike identifitseerimise ja hindamise eesmärk on maastikke analüüsida; määrata neile sobivaim kasutusviis; selgitada välja kaitset väärivad alad ning tegevused, mis on nende maastike omaduste säilimiseks vajalikud jne. Identifitseerimine ja hindamine peab alati lähtuma vajadusest ning sellega ei tuleks tegeleda tegelemise enda pärast. Konventsioon peab eriti oluliseks nendesse protsessidesse kõikide huvitatud osapoolte kaasamist.

Loe rohkem siit

 

 

 

Viimati uuendatud: 6. september 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.