Jahindus

Jahindus on tihedalt seotud nii maamajanduse kui ka looduskaitse valdkonnaga. Nagu kogu loodusvarade kasutamine, peab ka jahindus olema kestlik. Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 000.


Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (näiteks metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahinduslikult vähepopulaarsete võõrliikide, nagu kähriku ja mingi olemasolu meie ökosüsteemides on juba iseenesest suur loodusõnnetus ning on raske ette kujutada probleemi lahendamist või leevendamist ilma jahindusliku tegevuseta.

Jahinduspoliitika

Jahinduspoliitika kujundamine ja riiklike funktsioonide täideviimine on Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala ülesanne.

Valdkonna strateegilise planeerimise ja õigusloome (jahiseadus) väljatöötamisega tegeleb Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ning riiklike funktsioone teostavad Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaministeeriumi koostööpartneriks on suurim jahimeeste katusorganisatsioon Eesti Jahimeeste Selts, kellega on sõlmitud haldusleping jahindusalaste ülesannete täitmiseks.

Uus jahiseadus

2013. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uus jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle.

Uue seaduse jõustumisel muutusid ka ulukite ohjamise korraldamise alused  - varasem elupaikade kvaliteedi hindamine asendati ulukipopulatsioonide seisundi jälgimisega.

Igasse maakonda on loodud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajad. Jahindusnõukogudes lepitakse kui palju ja missuguse soolise ja vanuselise jaotumisega loomi kütitakse, kuidas muudetakse jahipiirkondade piire ja kuidas vahetatakse vajadusel välja piirkonna kasutaja ehk jahiselts.

Jahipidamisõiguse tasu

Alates 1. juunist 2013 peavad jahipidamisõiguse tasu maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna.


Tasuda saab internetimaksega, mobiilimaksega või käsimüügipunktide kaudu. Informatsioon ja juhised tasumise kohta asuvad pilet.ee veebilehel.
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi vahel sõlmitud halduslepingu järgi korraldab Eesti Jahimeeste Selts jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist ning annab jahitunnistuse või suuruluki laskekatse tunnistuse. Tunnistuste saamiseks tuleb pöörduda Eesti Jahimeeste Seltsi esindajate poole.
 

 

Viimati uuendatud: 21. september 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.