Läänemere kaitse

Läänemere kaitse korraldus

Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsioon võeti esimest korda vastu 1974. aastal ning teist korda 1992. aastal. Esimesega ühines Eesti 1992. aastal ning teisega 1995. aastal.

Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Komisjoni tööd juhivad Läänemere riigid, kusjuures juhtriik vahetub iga kahe aasta tagant, minnes üle tähestiku järjekorras järgmisele riigile. Komisjoni asukohamaa on Soome (Helsingi) ning komisjoni alaline töötajaskond ehk sekretariaat moodustub ekspertidest ning peasekretärist.

HELCOMi koosseisus on loodud töögrupid: HELCOM FIsh, HELCOM VASAB, HELCOM AGRI, HELCOM PRESSURE, HELCOM MARITIME ja HELCOM RESPONSE, HELCOM STATE AND CONSERVATION, HELCOM GEAR. Eesti delegatsiooni tööd HELCOMi töögruppides korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakond.

2014 - 2016 aastatel oli Eesti HELCOMi eesistujariik. Alates 2016. aastast on HELCOMi eesistujaks Euroopa Liit.

Baltic Sea Challenge

Baltic Sea Challenge (BSC) on 2007. aastal Soomes alguse saanud raamistik, mis töötati välja Läänemere kaitseks. Nüüdseks on projektiga liitunud juba ligi 200 organisatsiooni Läänemereäärsetest riikidest. Enamuses projekti liikmeid on kohalikud organisatsioonid ja omavalitsused, kuid liitunud on ka õppeasutused ja ministeeriumid. Korraldatakse ühisüritusi ja levitatakse infomaterjale, seejuures on olulised kohal toetada ja levitada ideid vee kaitsmise võimalustest. Raamistikuga liitumine on tasuta.

BCS võrgustikuga on Eestist ühinenud juba mitmed organisatsioonid, näiteks Tallinna Ülikool, Tallinna linn, Ökokratt, ERKAS ja REC Estonia. BSC kutsub kõiki aktiivseid ja teotahtelisi organisatsioone võrgustikuga liituma ja ühiselt Läänemere kaitseks midagi ära tegema.

Mereprügi

Merede prügistumine on üha kasvav probleem kogu maailmas. Kuna sellel on suur mõju keskkonnale, on mere prügistumise vastane võitlus HELCOMi prioriteediks. Tarbimist peetakse suurimaks ohuks Läänemerele, sest ligikaudu 48 protsenti merre jõudvatest jäätmetest pärinevad kodustest majapidamistest. Ligi kolmandik jäätmetest tuleneb turismiga seotud tegevustest. 

2013. aasta andmete järgi jaguneb Eesti, Soome, Läti ja Rootsi meredest leitav prügi järgnevalt (allikas: HELCOM Activities Report 2014):

 

 

HELCOM HOLAS (2010)
19.05.2014

2010 aastal välja antud HELCOMi HOLAS hinnang on uus ja innovatiivne lähenemine, milles kasutatakse HELCOMi olemasolevaid ja uusi vahendeid. Uue HOLAS vahendi ning Läänemere surve/mõju indeksite (BSPI/BSII) abil saadud tulemusi tuleks lugeda eeltulemusteks, mis vajavad tulevikus täiendavat läbitöötamist ja parandamist.

Sama kehtib ka staatuse klassifikatsioonide kohta (eriti siis, kui need puudutavad HEAT, BEAT ja CHASE indikaatoreid). Erinevusi riiklike WFD hinnangute ja HOLAS hinnangu tulemuste vahel põhjustavad ruumi- ja ajaskaala erinevused ning erinevate parameetrite kasutamine.

Läänemere kallastel paikneval üheksal riigil on jäänud üksteist aastat, et saavutada ühine eesmärk – taastada Läänemere merekeskkonna tervis, nagu lepiti kokku Läänemere tegevuskava vastuvõtmisel 2007. aastal. Kuigi 2021. aasta tundub olevat veel kaugel, võib käesolevas aruandes toodud ja käsitletud ülesandeid vaadates eeldada, et aeg läheb kiiresti.

Käesolev aruanne on Läänemere piirkonna keskkonnakorralduse ja otsustajate jaoks oluline dokument ning mitmes aspektis uudne. Esmakordselt on püütud hinnata kogu regionaalmere ökosüsteemi tervist, hõlmates ka sellega seonduvaid kulusid ja tulusid ühiskonna seisukohalt.

Läänemere veealuste biotoopide, elupaikade ja biotoobikomplekside punane nimekiri (2013)
19.05.2014

HELCOMi veealuste biotoopide ja elupaikade klassifikaator (HELCOM HUB) defineerib kokku 328 bentilist ja pelaagilist elupaika. HELCOM HUBi biotoopidest hinnati 209 biotoobi ohustatust, millest 59 kanti punasesse nimekirja. Hinnatud biotoopidest liigitati 73% kategooriasse LC, mistõttu ei peeta neid käesoleval ajal hävimisohus olevaks. Kõige tõsisemasse ohukategooriasse CR liigitati vaid üks biotoop – afootilised mudased põhjad, kus on ülekaalus islandi hiilakarp (Arctica islandica).

Punase nimekirja hindamistulemused näitavad, et paljud ohustatud biotoobid esinevad Läänemere sügavates piirkondades. Sügavates piirkondades kaudselt hapnikukadu põhjustav eutrofeerumine on neist biotoopidest enamiku ohustatuse põhjuseks. Paljud pehmetel ladestustel esinevatest süvabiotoopidest on kahanenud/alla käinud destruktiivsete kalapüügiviiside nagu põhjatraalimine tõttu. Pealegi esinevad paljud punasesse nimekirja kantud biotoobid Läänemere edelaosas nendele biotoopidele iseloomulike liikide soolsusest sõltuva leviku tõttu.

 

Viimati uuendatud: 2. august 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.