Vee erikasutus ja selleks vajaliku loa saamine
Sadamate haldamisel on sageli vaja teha töid, mis on seotud vee erikasutusega nagu näiteks sadama akvatooriumi süvendamine, sadamakaide rajamine ja rekonstrueerimine, kaldakindlustuse rajamine jne. Samuti võib tekitada küsimusi lautrikoha rajamine ja taastamine (lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale tõmmata. Lautrid ei kuulu sadamate registrisse kandmisele). Enne töödega alustamist oleks sellisel juhul otstarbekas pöörduda veeseaduse poole, kus on toodu kriteeriumid, mille alusel on võimalik teha kindlaks, kas tegemist on vee erikasutusega.
Mis on vee erikasutus?
Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt veeseaduse § 8 toodule. Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek.
Vastavalt veeseaduse § 8 lõikele 2 peab vee erikasutusluba olema, kui:
- võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
- võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3 ööpäevas;
- võetakse mineraalvett;
- juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse;
- toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine;
- toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine;
- uputatakse tahkeid aineid veekogusse;
- toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;
- vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.
Veeseaduse § 8 punktis 9 nimetatud tegevuse korral eristatakse vee erikasutusloa andmise menetluses: laeva regulaarset ohtlike ainetega seotud teenindamist või remonti ja laeva regulaarset ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimist või lossimist; kemikaalide kasutamist pinnaveekogu korrashoiuks; veekogus kalade kasvatamist aastase juurdekasvuga rohkem kui 2 tonni; muid vee füüsikalisi, keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi muutvaid tegevusliike.
Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusloa merel annab Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett või teisi saastavaid aineid.
Vee erikasutusloa saamiseks esitab vee erikasutusloa taotleja vee erikasutusloa andjale kirjaliku nõuetele vastava taotluse. Kui vee erikasutusloa andja ja vee erikasutusloa taotleja omavad vastavaid tehnilisi võimalusi, võib vee erikasutusloa taotluse esitada digitaalallkirjaga arvutifailina vastavalt Digitaalallkirja seadusele.
Keskkonnamõju hindamine vee erikasutusega seotud tegevuste puhul
Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Olulise keskkonnamõjuga tegevused
Mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit;
merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit;
muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit.
Kui vee erikasutusega seotud tööde puhul jäävad mahud alla nimetatud seaduses kirjeldatut, on tõenäoline, et KMH-d ei algatata ning seega on oluline ainult vee erikasutusloa olemasolu.
Küsimuste korral ja abi saamiseks pöörduda Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonda, tel 626 2990 või e-mail: kaspar.anderson@envir.ee
