Ohtlikud ained

Ohtlik aine on inimese tervist või keskkonda ohustav aine. Ohtlikel ainetel võib olla erinevaid omadusi, kuid veekeskkonna seisukohast on olulised ohtlike ainete mürgisus, püsivus ja bioakumuleeruvus. 


Mürgisus on omadus, mis võib põhjustada surma, geneetilisi kahjustusi (vähk, viljatus, arenguhäired, lootekahjustused jne) ning organite kahjustusi (närvisüsteem, siseorganid jne). Püsivuse all peetakse silmas seda, et ained säilivad keskkonnas pikka aega ning ei lagune või teevad seda väga aeglaselt. Bioakumuleeruvuse all mõeldakse ainete kuhjumist organismidesse või veekogu põhjasetetesse.   

Ohtlikud ained pärinevad nii tööstusest kui ka meie igapäevaelust ja jõuavad lõpuks reoveepuhastile ja sealt veekeskkonda heitveega, sest tänased puhastustehnoloogiad ei ole väljatöötatud selle üsnagi uue probleemiga tegelemaks. Suur osa ohtlikke aineid tuleb ka põllumajandusest – erinevad taimekaitsevahendite jäägid jõuavad põldudelt nii põhja- kui pinnavette. Vaata siit, kuidas jõuavad ohtlikud ained Läänemerre

Pinnaveekogudes mõõdetakse ja jälgitakse ühtekokku 76 ainet või ainegruppi – 45 neist on jälgitakse ühtemoodi kogu Euroopas ja 31 Eesti siseselt oluliseks peetavad (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained), sest just need on meie veekogudes enim probleeme tekitavad. Põhjavees mõõdetakse ja jälgitakse 11 ainet või ainegruppi.

Nii pinna- kui põhjavees ei tohi ohtlike ainete sisaldus ületada seatud piirväärtusi. Juhul kui piirväärtusi ei ületata, saab veekogu keemilise seisundi lugeda heaks. Kui aga selgub, et mõnes pinna- või põhjaveekogus on ohtliku aine piirväärtusi ületatud, tuleb tuvastada probleemi allikas ning välistada edasine reostamine. Kuna tegemist on ohtlike ainetega, siis juba väga väike kogus ainet pinnaveekogus häirib veeökosüsteemi normaalset toimimist. Teatavate ainete osas tuleb lisaks jälgida, et ainete sisaldus pinnaveekogus pikaajalises perspektiivis ei suureneks.

Ohtlike ainete sisaldust veekeskkonnas jälgitakse vastavalt vesikonna veeseireprogrammile.

Veeseiretulemused on avalikult kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehel ning keskkonnaseire infosüsteemis KESE. Seiretulemuste põhjal koostab Keskkonnaagentuur iga-aastaselt pinnaveekogude seisundi vahehinnanguid, mis muuhulgas käsitlevad ka seisundit ohtlike ainete osas. Põhjavee seisundite hinnangud koostatakse iga kuue aasta tagant.

Saamaks ülevaadet ringluses olevates veekeskkonnale ohtlikest ainetest, nende kogustest ja keskkonda jõudvast koormusest, koostab Keskkonnaagentuur perioodiliselt ohtlike ainete tekke, kadude ja veekeskkonda jõudmise andmikku. Esimene taoline andmik on avaldatud siin. Teine andmik on koostamisel.

Reovee puhastamise nõuded

Peamiselt jõuavad ohtlikud ained veekeskkonda reoveepuhastitest heitveega. Selleks, et veekeskkonnas püsiks ohtlike ainete sisaldus allpool veekeskkonnale ohutuks peetavat taset, on valitsuse määrusega paika pandud reeglid. Ohtlikke aineid tohib heitveega veekeskkonda heita vaid vee-erikasutusloa alusel, mida väljastab Keskkonnaamet.

Määrusega on kehtestatud ohtlike ainete heite piirväärtused ja regulatsioon ka juhuks kui heite piirväärtusi koheselt täita ei ole võimalik. Viimasel juhul on loa lahutamatu osa tegevuskava nõuete saavutamiseks, mis koostatakse sõltuvalt aine omadustest 6-12 aastaks, ning lisaks on kohustus ära määratleda vahetult suubla ümbruses segunemispiirkond määruses esitatud metoodikat järgides. Ohtliku aine segunemispiirkond on heite keskkonda laskmise kohaga piirnev veekogu osa, milles mittenõuetekohase heit- või sademevee tõttu võib veekogus olev vesi ületada aine jaoks kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust.


Uuemad arengud veekeskkonnale ohtlike ainete käsitlusel

Euroopa Komisjon on alustanud ohtlike ainete nimekirja ülevaatamisega. Selle tarbeks on oma ettepanekud esitanud vastav ekspertkomisjon ja lisaks kogutakse riikidelt seireinfot teatud ainete kohta, mille osas on teada nende ohtlikkus pinnaveekogudes, kuid ei ole piisavalt andmeid ainete sisalduse kohta liikmesriikide pinnaveekogudes. Tähelepanu alla võetud valdavalt taimekaitsevahendite jäägid, kuid täiesti uue ainegrupina ka ravimijäägid. Eesti tulemusteaga vastavas uuringus on võimalik tutvuda Esimese jälgimisnimekirja uuringu koondraporti on Euroopa Komisjoni ettevalmistamisel. Eestis tehtud uuringu tulemused kinnitavad, et ka Eesti pinnaveekogudes on probleeme ravimijääkide sisaldusega.

Põhjavees oluliseks peetavate ohtlike ainete nimistu on samuti ülevaatamisel ja Euroopa Komisjoni põhjavee töögrupi juures tegutsev liikmesriikide teadlastest koosnev uurimisrühm on teinud kokkuvõtte riikide seiretulemustest ja kogub infot ainete sattumise kohta põhjavette. Eesmärk on määratleda uusi reostusaineid, millel on potentsiaal takistada veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide täitmist.

Ravimijäägid veekeskkonnas
 

Ravimijääkide sisaldus veekeskkonnas on kasvav probleem terves Euroopas. Probleemiga tegelemiseks on käivitatud mitmed INTERREG programmi projektid, mille eesmärk on uurida ravimijääkide sisaldusi pinnaveekogudes ja töötada välja lahendused vähendamaks ravimijääkide keskkonda jõudmist 

Koostöö parandamiseks ja tegevuste kattuvuste vältimiseks on loodud platvorm EL Läänemere Strateegia raames.

HELCOM ja UNESCO koostöös on valminud aruanne ravimijääkidest Läänemere regiooni veekeskkonnas. Lisaks on uuritud ravimijääkide sisaldust veekeskkonnas ka selles uuringus.

Lisaks eelnevale on Euroopa Komisjon käivitanud ravimijääkide veekeskkonda jõudmise vähendamise strateegia väljatöötamise.

 

 

Õiguslik taust

 

Viimati uuendatud: 27. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.