Sa oled siin

Eesti esindab eesistujana Euroopa Liitu üleilmsel kõrbestumise kohtumisel Hiinas

11.09.2017
Fotol Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (DG ENV) peadirektor Daniel Calleja Crespo täna hommikul toimunud kõrgetasemelise konverentsi avamisel.

Eesti esindab Euroopa Liitu 6.-16. septembrini Hiinas, Ordoses toimuval kõrbestumise konverentsil.  Konverentsi täna alanud kõrgetasemelises osas tegi eesistujana Euroopa Liidu nimel avakõne keskkonnaminister Siim Kiisler.

„Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase kahjustumise tõttu. See teeb 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võiks kasvatada 20 miljonit tonni vilja,“ toob keskkonnaminister Siim Kiisler näite pinnaseprobleemide ulatusest ning lisab, et kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest, seal hulgas mitmed Euroopa Liidu riigid.

Tänavuse kõrbestumise konverentsi olulisim ülesanne on vastu võtta uus kõrbestumise vastu võitlemise strateegia aastateks 2018-2030.  Lisaks soovitakse senisest rohkem tähelepanu juhtida kõrbestumisest puudutatud inimestele ning nende õigustele. Samuti tutvustatakse uusi rahastusvõimalusi, mis suurendab erakapitali investeeringuid jätkusuutliku maaviljeluse ja maa taastamise projektidesse.

Nagu mujal maailmas, on ka Eestis tehtud pinnase seisundi parandamiseks palju, näiteks metsamaade ja märgalade taastamine ning karjääride korrastamine. Need tegevused haakuvad ka konverentsil kinnitatava programmiga, mille eesmärk on maaressursi varude ja maaressurssidest tulenevate ökosüsteemi teenuste säilitamine ja suurendamine.

„Oma pinnase hüvanguks on Eesti teinud juba omajagu, mis on maailma mastaabis küll väike, kuid siiski oluline panus üleilmsete pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks,“ ütles keskkonnaminister Kiisler ning lisas, et kogu Euroopa Liidu liikmesriikidelt seisukohtade kogumine ning nende esindamine on suur ja vastutusrikas ülesanne. „Seda enam, et Euroopalt oodatakse selle konventsiooni raames palju,“ lisas minister.

ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon (United Nations Convention to Combat Desertification, UNCCD) on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada pinnase kahjustumine ning edendada jätkusuutlikku maakasutust. Sellega on liitunud 196 osapoolt, neist 195 riiki pluss Euroopa Liit, keda esindab sel korral Eesti. 160 riiki on kinnitanud enda mõjutatust kõrbestumisest.

Eesti ühines konventsiooniga 2011. aastal. Olgugi et Eesti ei ole mõjutatud riikide hulka end arvanud, pole meie pinnas probleemidest puutumata. Möödunud sajandi metsatööstus ning märgalade kuivendamine on mitmetes piirkondades pinnase viljakust oluliselt langetanud. Ka maavarade kaevandamine on looduslikku keskkonda mõjutanud, põhjustades kaevandatavates piirkondades pinnase degradeerumisele.

Eestis on pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks tehtud näiteks järgmist:

  • Metsade istutamisega ning metsamaade taastamisega panustatakse oluliselt pinnase kahjustumise takistamisesse, kuna taastatakse pinnase uuenemine ning välditakse pinnase uuristuse teket. Samuti panustatakse kliimapoliitika elluviimisele.
  • Märgalade taastamine kunagi kuivendatud soodes. Sood on lisaks elurikkuse ja puhta vee säilitamisele väga olulised ka kliimamuutuste puhverdajatena. Tänu hapnikuvaesele keskkonnale akumuleeruv turvas seob endas suure koguse süsinikku. Paljudes riikides on enamik soodest hävinenud, Eesti on oma mitmekesise soomaastikuga eeskujulike seas.
  • Lisaks soode taastamisele, tegeletakse ka karjääride korrastamisega. Üks lahendus on nende metsastamine. Metsastamise tingib ka maa eelnev kasutus, kuna enamjaolt toimuvad mäetööd  soo-, raba- ja metsaaladel, mis pärast kaevandamise lõppu sobivadki eelkõige metsana taastada. Ammendatud karjääride metsastamisega alustati Eestis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Aastas külvatakse ja istutatakse Eesti põlevkivikarjääridesse umbes 170 ha metsa.

Kõrbestumine

  • Kõrbestumine on protsess, mille käigus mullaviljakus väheneb, mullad hävinevad ja viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine toimub kuivadel, poolkuivadel ja poolniisketel aladel.
  • Põhjusteks inimtegevus ja kliimamuutusest võimenduvad loodusnähtused (põuad, üleujutused). Inimtegevus: maa ülekasutus, ülekarjatamine, metsaraie, valed niisutusvõtted.
  • Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase degradeerumise tõttu. See on 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võinuks kasvatada 20 miljonit tonni vilja.
  • Kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest ja üks kolmandik maapinnast (üle 4 miljardi hektari).
  • Globaalne rahvastiku kasv võimendab probleemi veelgi, kuna piisava toidu kasvatamiseks on vaja uusi maaalasid kasutusse võtta.
  • 2,6 miljardi inimese elu sõltub otseselt põllumajandusest, kuid 52% põllumajanduseks kasutatavast maast on kahjustunud muldadega.
  • Probleem ei puuduta vaid Aafrikat, kus kaks kolmandikku mandrist on kõrb või märgalad. Mõjutatud on ka mitmed Euroopa riigid. Nii mõneski Euroopa riigis toimub pinnase degradeerumine oluliselt kiiremas tempos. Näiteks Hispaanias on üks viiendik maast ohustatud kõrbestumisest.
  • Kõrbestumisega kaasneb sunnitud ränne - kui praegused trendid jätkuvad, peab ligi 50 miljonit inimest oma kodudest järgmise kümne aasta jooksul lahkuma kõrbestumise ja pinnase degradeerumise tõttu.

Veel uudiseid samal teemal

Asekantsler Meelis Münt kõnepuldis.
19.09.2017|Keskkonnaministeerium

Asekantsler Meelis Münt: tuumaohutusse peavad panustama kõik maailma riigid

Sel nädalal toimub Austrias Viinis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) peakonverents, kus Euroopa Liidu nimel kõne pidanud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt sõnas, et tuumarelvade leviku tõkestamisse peaksid panustama kõik riigid.

18.09.2017|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Kiisler Montrealis: kliimamuutuste ohjamisega tuleb kiirelt tegutseda

Kanadas Montrealis toimunud kõrgetasemelisel kliimakohtumisel rõhutasid 30 riigi esindajad, et Pariisi  kliimakokkuleppe rakendamiseks vajaliku tegevusplaaniga tuleb kiirelt edasi liikuda.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.