Praegune vee-ettevõtete killustatus, kus suur osa vee-ettevõtetest on mikroettevõtted, ei suuda tagada mõistliku veeteenuse hinnaga vajalikku raha reinvesteeringuteks ega kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks. Selleks, et kindlustada elanikele taskukohase hinnaga puhas joogivesi ja nõuetekohane reovee puhastus ka tulevikus, koostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös Eesti töörühmaga raporti. Töörühma kuulus kokku 21 liiget - esindatud olid nii Eesti vee-ettevõtjad, KOV-d, eksperdid kui ka mitmed riigiasutused.
Raport koostati projekti raames „Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava koostamine“, mida rahastati Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist (SRSP). SRSP eesmärk on aidata ELi riikidel viia läbi reforme, mis toetavad töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Valminud OECD raport kajastab Eesti veemajanduse kestlikuks muutmise analüüse, soovitusi ja tegevuskava.
- 2020. a oktoobris toimus projekti avakoosolek, kus osalesid OECD esindajad, Euroopa Komisjoni esindajad ning töörühma liikmed.
- 2020. a novembris valmis ülevaade olukorrast Eesti vee-ettevõtluses.
- 2020. a aprillis valmis OECD probleeme kirjeldav aruanne, milles kaardistati lahendamist vajavad küsimused.
- 15. ja 16. juunil 2021. a toimus rahvusvaheline seminar, kuhu olid kaasatud töörühma liikmed, vee-ettevõtete esindajad, kohalike omavalituste esindajad, OECD esindajad ning eksperdid Rumeeniast, Austriast, Prantsusmaalt, Soomest, Šotimaalt, Portugalist, Horvaatiast, Ungarist ja Bulgaariast. Seminar toimus koostöös Leeduga, kus on samuti töös taoline vee-ettevõtluse hindamine ning tegevuskava koostamine.
- 12 mai 2022 töörühma kohtumisel, kus OECD tutvustas aruandeid mis kirjeldasid vee-ettevõtete konsolideerimise võimalusi, õiguslike küsimusi ja hinnakujundamine. Samuti tutvustab OECD 4 soovitust, veetariifide hinnakujundamist. Töörühma liikmed saavad kaasa rääkida ja aruannetesse tehakse viimaseid korrektuure.
- 20 juuni 2022 töörühma kohtumisel tutvustab OECD võimaliku tegevuskava vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks. Töörühma liikmed saavad kaasa rääkida ja tegevuskavasse tehakse viimaseid korrektuure.
- 14 oktoober 2022 tutvustatakse OECD koondraport kõikidest aruannetest. Lisaks antakse praktilisi soovitusi tegevuskava elluviimiseks.
OECD koondraportiga on võimalik tutvuda OECD kodulehel.
Olulisemad raporti peatükid 3,4, 6 ja 7 on tõlgitud ka eesti keelde.
Et ühisveevärk ja -kanalisatsioon töötaksid Eestis tõrgeteta ning inimestele taskukohase hinnaga ka tulevikus, peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema kuidas saavutada jätkusuutlikus. Üheks võimaluseks on omavaheline liitumine ja ristsubsideerimine.
Selleks, et liikuda vee-ettevõtluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise suunas soovitab OECD alustada järgmiste tegevustega:
- Pikaajalise strateegia koostamine
Keskkonnaministeerium peab OECD hinnangul vee-ettevõtluse arendamisel täitma eestvedaja rolli ning selleks tuleb koostada vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise pikaajaline strateegia. Strateegias tuleks seada vabatahtlikule konsolideerimisele tähtajad ning ajaskaala vahe-eesmärkidega. Vabatahtlik liitumine ei saa kesta igavesti, tähtaja möödumisel tuleb näha ette tegevused, mis sellele järgnevad. Üheks võimaluseks nähakse vee-ettevõtete litsentsimist.
- Rahastamise võimaluste leidmine
Praegune toetus on suunatud eelkõige piirkondlikele vee-ettevõtetele. Murekohaks on aga just väiksemad vee-ettevõtted, mis on tihti rahaliselt nõrgemad. Selleks, et motiveerida suuremaid vee-ettevõtteid liitma endaga väiksemad, tuleb näha ette toetusmeetmeid.
- Konkurentsiameti (KA) rolli suurendamine ja vee-ettevõtete teenuse kvaliteedi efektiivsuse suurendamine
OECD hinnangul KA senist rolli tuleks suurendada, et lisaks veeteenuse hinna kontrollimisele tegeleks KA ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade kvaliteedi hindamisega. Selleks tuleb KA juhtida vee-ettevõtete konsolideerimiseks vajalikke konsultatsioone ja töötada välja vee-ettevõtete võrdlusindikaatorid ning veeteenuse hinna metoodika, selliselt, et see oleks seotud kavade kvaliteediga ja soodustaks vee-ettevõtete efektiivsuse suurendamist ja innovatsiooni. Samuti veeteenuse hinna ülevaatamiseks soovitatakse kehtestada minimaalne ajavahemik.
- Õigusaktide täiendamine
Muudatuste protsess eeldab ka vajalike õigusaluste loomist. Ühinemise soodustamiseks tuleb vajadusel täiendada veeteenuse hinna regulatsiooni ja lisada vee-ettevõtete litsentsimise nõuet.
- Omavalitsuste rolli suurendamine
Kui vee-ettevõtted koonduvad, siis eeldab see suuremat koostööd omavalitsuste vahel. OECD soovitas lisaks ühinemisele arendada vee-ettevõtete vahelist funktsionaalset koostööd, nt inseneri- või IT kompetentsi jagamist, mis samuti eeldab suuremat koostööd.
Antud soovitustega on Keskkonnaministeeriumil koostöös Konkurentsiameti, vee-ettevõtete ja kohalikke omavalitsustega kindel plaan edasi liikuda. Soovitusi tuleb läbi töötada ja seada strateegiline vaade.
Eestis on 79 kohalikku omavalitsust (15 linna ja 64 valda), mis otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. 2019 a veekasutuse aastaaruannete andmetest nähtub, et Eestis on 144 vee-ettevõtet ning 47 kohalikul omavalitusel on rohkem, kui üks vee-ettevõte.
Suuremaid ja linnalisi asulaid teenindavad kohalike omavalitsuste ettevõtted ja valdav enamus veeteenuse osutamise varadest on vee-ettevõtete omandis. Mõnel üksikul juhul on varad eraisikute käes ja ettevõtete seas on ettevõtteid, kelle põhitegevus ei ole veeteenuse osutamine, aga siiski osutavad veeteenust näiteks mõnele asulale oma puurkaevust vett andes või reovett oma puhastis puhastades. Lisaks on meil vee-ettevõtetena tegutsemas ka mittetulundusühistud, mis teenindavad väikseid, kuni 200 inimesest koosnevaid üksusi. Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute tulemusena on Eestis ühisveevärgiga ühendatud 87,3% ning ühiskanalisatsiooniga 83% elanikkonnast. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot peamiselt Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha. 70% veesektori taristust on ehitatud toetuste abil. Nende investeeringute tulemusel on nii veeteenuse kvaliteet kui kättesaadavus oluliselt paranenud.
Eesti keskkonnapoliitikas on üks olulisemaid strateegilisi dokumente keskkonnakaitse ja –kasutuse programm aastateks 2020-2023, mis näeb ette, et ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks töötatakse välja visioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitika kujundamiseks, et teenuse toimepidevus oleks tagatud kõikides piirkondades. Lisaks nähakse selles programmis olulise eesmärgina ette elanike pidevat varustamist nõuetele vastava joogiveega ning reovee kokku kogumist ja puhastamist ning seda kõike taskukohase veehinnaga.
Veehinna kujunduses taskukohasust Eestis arvesse täna ei võeta. Meil lahendatakse veehinna taskukohasuse küsimus kohaliku omavalitsuse tasandil (nt toimetuleku toetused jms ) konkreetsete inimeste puhul läbi sotsiaalabi andmise vajaduse. Praktikas jääb veeteenuse hind siiski alla 2,5 % leibkonna liikme sissetulekust ja veeteenuse hind elanikele oli 2020 aastal 4,02 EUR/m³(koos KM).
2019 valmis töö „Veemajandustaristu investeeringute kava“, mille tulemusel selgus, et järgmisel 12 aastasel perioodil peab investeerima kokku Eesti riigi veemajanduse infrastruktuuri ca 1,1 mld eurot. Selleks, et säilitada RKA-de asulareovee- ja joogivee direktiivide nõuetele vastavust ning viia vastavusse need RKA-d, mis käesoleval hetkel veel ei vasta, on vajalik investeerida ca 893 mln eurot, millest ca 434 mln eurot on lühiajalise perioodi (4 aastat) ja ca 459 mln pikaajalise perioodi (5-12 aasta) investeeringud.
@EU reforms
2018. a valmis Eesti Vee-ettevõtete Liidutellimusel uuring „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine“, kus pakuti olukorra lahendamiseks välja neli alternatiivi:
• Nullalternatiiv: Omavalitsusepõhine vee-ettevõte peale haldusreformi
• Alternatiiv 1: Maakonnapõhine vee-ettevõte
• Alternatiiv 2: Regionaalne vee-ettevõte Lääne-Eesti näitel
• Alternatiiv 3: Üleriigiline vee-ettevõte
Nimetatud uuringus jõuti järeldusele, et vallapõhine vee-ettevõtlus ei ole jätkusuutlik ja maakonnapõhise vee-ettevõtluse puhul on jätkusuutlikud vaid 4 maakonda.
Seni on konsolideerimine olnud siiski vabatahtlik ja vabatahtlikku konsolideerimist on püütud ellu viia läbi piirkondlike vee-ettevõtete moodustamise. Vee-ettevõtetele toetuste andmise regulatsioonides võeti 2018. a kasutusele mõiste „piirkondlik vee-ettevõtja“. Piirkondlik vee-ettevõtja on ettevõte, kes osutab teenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel RKA-l, millest üks on üle 2000 ie RKA. Seni on üheks oluliseks motivaatoriks piirkondlike vee-ettevõtete moodustamiseks olnudki (ja väiksemate vee-ettevõtete liitumiseks suuremate jätkusuutlike vee-ettevõtetega) soodsamatel tingimustel toetuste saamine.
Vabatahtlik konsolideerimine ei ole siiski toonud oodatud tulemusi. Kahjuks ei suuda praegune vee-ettevõtete killustatus, kus suur osa vee-ettevõtetest on mikroettevõtted tagada mõistliku veeteenuse hinnaga vajalikke rahalisi vahendeid reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks. Täna suudavad meile teadaolevalt Eestis jätkusuutlikult majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnasid.
Kuna 70% veesektori taristust on ehitatud toetuste abil ja uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil varasemale taolisi toetusmeetmeid ei avata, siis oluline on leida lahendus, kuidas tuleviku investeeringud saaks teha ilma toetusteta, kuid sama ka veeteenuse hinda ebamõistlikult kõrgeks tõstmata.
Lahenduse väljatöötamiseks koostas Keskkonnaministeerium 2019. sügisel projekti taotluse „ Eesti vee-ettevõtluse hindamiseks ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava koostamiseks“ ja sai positiivse otsuse. Projekti rahastati Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist (SRSP) ja tööd teostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraadiga. SRSP eesmärk on aidata ELi riikidel viia läbi reforme, mis toetavad töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu.
Viimati uuendatud 03.07.2023