Kalanduse riiklik andmekogumise programm (AKP)

Kalanduse riikliku andmekogumise programmi raames kogutakse andmeid kalandus- ja vesiviljelussektori kohta, et kasutada kogutud andmeid kalandussektoris otsuste tegemiseks nii Euroopa kui siseriiklikul tasemel. Kogutakse bioloogilisi andmeid kalavarude kohta kõigilt merealadelt ning mõnede siirdeliikide (lõhe, meriforell ja angerjas) puhul ka magevee eluetapis. Lisaks kogutakse infot püügitegevuse mõju kohta mere ökosüsteemidele (sh soovimatu kaaspüük) ja sotsiaal- ning majandusvaldkonna andmeid kalandussektori tulemuslikkuse kohta.

Kalanduse riikliku andmekogumise programmi tarvis koostatakse 2-aastaseks perioodiks riiklik tööplaan. Tööplaani esialgse ja hilisem täiendatud versiooni esitamise tähtaeg on iga aasta 31. oktoobril. Tööplaani vastavust hindab STECF (Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries) ja esitab Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.

Riiklikus tööplaanis määratakse kindlaks, milliseid andmeid ja millise sagedusega koguda tuleb. Milliseid pilootuuringuid teostada plaanitakse ning mis ajahetkeks ollakse valmis kogutud andmeid Euroopa Komisjonile esitama. Ühtlasi sisaldab riiklik tööplaan põhjendust, kui mingite andmete kogumist riigil teostada pole tarvis.

AKP programmi täitjad

Keskkonnaministeerium (KeM) on vastutav AKP programmi elluviimise eest ning koordineerib Euroopa Komisjoni poolt tulevate nõuete ja/või küsimuste lahendamist andmeid koguvate asutuste vahel.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on KeMi peamine lepingupartner andmekogumise programmi täitmisel ning teinud seda tööd AKP kohustuse algusest alates. Eesti Mereinstituudi labor omab akrediteeringut järgmistele metoodikatele: "Kalastiku liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramine" ja "Lõhilaste noorjärkude liigilise koosseisu ja arvukuse määramine vooluveekogudes". Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES) soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamise, metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega.

Statistikaamet kogub alates 2019. aastast kalandussektori laevastiku kohta majandus- ja sotsiaalvaldkonna andmeid.

Põllumajandus- ja Toiduamet kogub kutselistelt kaluritelt püügiandmeid, mida kasutatakse ühe osana andmekogumise programmi täitmisel.

Eesti Maaülikooli teadlased hindavad angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst. 

AKP tulem

Kogutud andmete pealt tehakse soovitusi rannikumere kalavarude ning lõhe ja meriforelli varude haldamiseks Eestis. Euroopa tasandil koondatakse kõigi asjakohaste liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelussektori andmed ning teostatakse piirkondade, liikide ja populatsioonide kohta varu seisundi hinnanguid ning soovitusi varude kasutamiseks (ICESi eestvedamisel). Samuti hinnatakse, kui kasumlik on erinevate püügisektorite tulusus ning kuidas mõjutab varude seisu muutus sektorit. Näiteks on meie andmed aluseks Läänemere EL kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel (nt kilu, räime, lõhe ja tursakvoodid).

***

Kalanduse riikliku andmekogumise programmi tegevusi viiakse ellu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 toetuse abil.

Lisainfo

Elo Rasmann
Kalavarude osakonna peaspetsialist
elo.rasmann@envir.ee 
626 0715

Loe lisaks

Viimati uuendatud 18.08.2021