Kalavarude olukorda NAFO veealal hindab NAFO teadusnõukogu, kasutades uurimisreiside ja/või töönduspüügi andmeid. Eesti töönduspüügi kohta aitavad teavet koguda laevade pardal viibivad NAFO vaatlejad. Püügivõimalused sõltuvad ennekõike kalavarude seisundist, sest NAFO alal rakendatakse lubatud kogupüügi (TAC) määramisel ettevaatuspõhimõtet (ingl precautionary approach), mis peaks tagama varu ja ökosüsteemi säilimise. Järjest enam arvestatakse varu hindamisel ka keskkonnatingimuste ja liikide vahelist mõju, st kasutatakse ökosüsteemipõhist lähenemist kalavarude majandamisele (ingl ecosystem approach to fisheries management) ning rakendatakse ohualdiste mereökosüsteemide (ingl vulnerable marine ecosystems) kaitset.
NAFO püügipiirkonna varu kohta antud hinnangute ja teadussoovitustega saab tutvuda NAFO kodulehel nafo.int
NEAFCi püügipiirkonnas hindab kalavaru olukorda ICES. Kirde-Atlandil on Eestile olulisimaks liigiks krevett, kelle püük Barentsi merel on reguleerimata. Suurim kvoot on eraldatud makrelli püügiks. Üldjuhul vahetavad Eesti kaugpüüdjad Kirde-Atlandi kala püügivõimalused Loode-Atlandi omade vastu ja kasutavad krevetipüügivõimalusi ise. Krevetivaru on Kirde-Atlandi püügipiirkonnas endiselt heas seisundis ja praegune saak varu ei ohusta, kuid piirkondade sulgemine kalade noorjärkude kaitseks ja krevetivaru nihkumine traditsioonilistelt püügialadelt mujale on muutnud osale laevadele selle varu püüdmise mitteatraktiivseks, kuna nad peavad ilma püüdmata läbima pikki vahemaid.
NEAFCi püügipiirkonna materjalidega NEAFCi neafc.org ja ICESi kodulehel ices.dk
Lisamaterjalid
Statistika ja püügiandmed
Lisainfo
Kaire Märtin
Kalavarude osakonna nõunik
[email protected]
626 0733
Aare Tuvi
Kalavarude osakonna nõunik
[email protected]
626 0712
Viimati uuendatud 11.01.2023