Räim ja kilu
Räime ja kilu kui rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varu seisundi hindamine toimub Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) Läänemere kalandustöörühma kooskõlastatud metoodika alusel. Ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi räime- ja kilu-uuringutes kasutatakse ICES-i standardset metoodikat, mis tugineb peamiselt töönduspüükidest kogutud bioloogilisele analüüsile ja noorkalade kui varu täiendi arvukuse hinnangutele. Proove kogutakse kõigist Eesti vetesse jäävatest püügipiirkondadest (ICES-i alampiirkonnad 28, 29 ja 32) kogu püügiperioodi vältel.
Räim kujutab endast Atlandi heeringa alamliiki, kes asustab kogu Läänemerd, moodustades mitmeid kohalikke populatsioone. Kudemisaja järgi jaguneb räim märtsist juunini kudevaks kevadräimeks ning augustis-septembris kudevaks sügisräimeks. Läänemeres hinnatakse räimevaru eraldi Liivi lahe, Läänemere avaosa, Botnia lahe ja Botnia mere varuühikute kaupa. Eestil on püügikvoodid kahest esimesest varuühikust. Viimasel kümnendil on Liivi lahe ja Botnia mere räimevarud olnud tunduvalt paremas seisus kui Läänemere avaosa ja Botnia lahe räimevarud.
Kilu käsitletakse Läänemere ulatuses ühtse varuna, mille seisund on suhteliselt hea.
Tursk ja lõhe
Tursavaru on Läänemere idaosas püsinud viimase kümnendi madalamail tasemel, mille on põhjustanud pikaajaline madal sigimise efektiivsus (tingituna ebasoodsatest keskkonnatingimustest) ja intensiivne püük. Tänu 2003. aasta keskmisest arvukamale põlvkonnale on Läänemere idaosa tursa kudekarja biomass alates 2005. aastast mõnevõrra suurenenud, olles 2008. aasta alguses hinnanguliselt siiski 40% madalam pikaajalisest keskmisest. Eesti vetes ei ole tursa sihtpüük majanduslikult tulus ning turska püütakse vaid kaaspüügina. Samas püüavad Eesti laevad turska ka Läänemere lõunaosas.
Läänemere lõhepüük tugineb peamiselt kalakasvandustest asustatud isenditele, sest lõhe looduslik varu on madalseisus.
Läänemere kutseline kalapüük toimub kaluri kalapüügiloa või kalalaeva kalapüügiloa alusel. Luba antakse vaid äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
Püügilube jagatakse ajaloolise püügiõiguse alusel.
Kaluri kalapüügiloa või kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Viimati uuendatud 30.06.2022