GMO

Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust.

GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid.
 

Euroopa Liidu GMO-alane seadusandlus

Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ.

Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMO-de ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine.

GMO-de import on kaetud direktiivi 2001/18/EÜ ja/või määrusega nr 1829/2003.

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamist suletud tingimustes reguleerib nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ.

Geneetiliselt muundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta. Selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu ohutuse põhjalikku uurimist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. GM toidu ja sööda turule toomise loa jaoks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka Euroopa Liidu liikmesriikide heakskiitu.

GM toidu ja sööda märgistamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1830/2003, mille kohaselt tuleb pakendil esitada märge, et toit on toodetud GM organismist (või sisaldab GM organismi). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toitu tavatoidust.

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine. Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Eestis jõustus see konventsioon 1994. aastal. See on üldine looduskaitse konventsioon, mille eesmärgiks on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, tagada looduse säästlik kasutamine ning looduse kasutamisest saadava tulu õiglane jaotamine.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon käsitleb nii klassikalist looduskaitset (liikide ja elupaikade kaitse) kui ka „moodsat“ looduskaitset, st looduse kaitset biotehnoloogiast tulenevate mõjude eest. Konventsiooni artikli 19 alusel on loodud Cartagena protokoll eesmärgiga kehtestada protseduurireeglid igasuguste biotehnoloogiast tulenevate modifitseeritud elusorganismide käitlemise, kasutamise ja turvaliselt edasi toimetamise jaoks, kui need organismid võivad kahjustada bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästlikku kasutamist.

Eesti suhtes jõustus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll 22. juunil 2004. Protokolli kohaselt on Eesti kohustatud tagama GMOde käitlemise ja kasutamise ohutuse ning GMOde turvalise edasi toimetamise. Protokoll sätestab GMOde piiriülese liikumise ja nende ohutu käitlemise reeglid. Ohutuse tagamiseks on vajalik pidev infovahetus teiste riikidega. Protokolliga luuakse üldine rahvusvaheline bioloogilise ohutuse teabevõrgustik, mille kaudu on võimalik igalühel saada teavet muundatud elusorganismide kasutamise ja piiriülese veo kohta, erinevate teaduslike, tehniliste, keskkonnaalaste ning juriidiliste materjalide kohta.

Alates 2008. aastast on võimalik rahvusvahelise bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku andmekogudele ligi pääseda ja Cartagena protokolliga liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetada või huvi korral ka ainult Eestiga seonduvat või piirnevat informatsiooni leida Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu.

Eesti GMO alane seadusandlus

Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi - keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi - vahel.


Keskkonnaministeeriumi roll GM küsimuses

GMOde tahtliku keskkonda viimist reguleeriv direktiiv 2001/18/EÜ on Eesti seadusandlusesse üle võetud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusega, mis reguleerib GMOde keskkonda viimist, GMOde või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist ja GM põllukultuuri kasvatamist ja käitlemist.

Geenitehnoloogia ja GM organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes nõustab valitsusasutusi keskkonnaministeeriumi valitsemisalas moodustatud geenitehnoloogiakomisjon, kelle kohustused ja õigused on kehtestatud geenitehnoloogiakomisjoni põhimääruses.

Geenitehnoloogiakomisjoni koosseis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega, silmas pidades, et komisjon oleks oma põhiolemuselt kõrgelt teaduslik ja et tagatud oleks kõikide huvigruppide esindatus.

Geenitehnoloogiakomisjoni koosolekute protokollid leiab siit. 
 

Lisalugemist

Lisainfo: Triin Sellis, looduskaitseosakonna peaspetsialist, [email protected], 626 2886

Viimati uuendatud 16.06.2023