Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused

Elurikkus (ka bioloogiline või looduslik mitmekesisus, biodiversiteet, loodusrikkus, ingl biodiversity, biological diversity) pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid (ingl ecosystem services, vahel nimetatud ka looduse hüvedeks).

Elurikkus (ka bioloogiline või looduslik mitmekesisus, biodiversiteet, loodusrikkus, ingl biodiversity, biological diversity) pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid (ingl ecosystem services, vahel nimetatud ka looduse hüvedeks). Aastatel 2001–2005, mil üle 1300 teadlase osales millenniumi ökosüsteemide hindamise aruande (Millennium Ecosystem Assessment MEA, 2005) koostamisel, kirjeldati ökosüsteemide seisundit ja osutatavaid teenuseid. Aruande koostamise käigus loodi teaduslik alus ökosüsteemi teenuste klassifitseerimiseks ja seeläbi nende tõhusamaks kaitseks. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruande kohaselt on ökosüs- teemiteenused väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad.

Kuna inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest asjadest, vaid ka tervisest ja puhtast elukeskkonnast, headest sotsiaalsetest suhetest, turvatundest, samuti vabadusest iseseisvalt valikuid teha ja tegutseda, jagu- nevad ökosüsteemiteenused väga paljudeks hüvedeks, mis toetavad inimkonna heaolu. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma:

  1. Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.
  2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine.
  3. Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.
  4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.

Raba

Foto: Merike Linnamägi

Elurikkus on põllumajanduse, metsanduse, kalanduse jm tööstusharude pikaajalise elujõulisuse alus, mis pakub ka vajalikku tooret. Ökosüsteemid toimivad tänu liikide ja nende elukeskkonna vahelistele keerulistele suhetele. Kui me neisse suhetesse sekkume, siis peame arvestama sellega, et meie sekkumine ei ohustaks liikide ellujäämist ja loetletud teenuste pakkumist, et me piltlikult öeldes ei saeks oksa, millel istume.

Elurikkus pakub tihtipeale samu teenuseid nagu kõrgtehnoloogilised lahendused, aga märksa odavama hinnaga. Kaitstes ja taastades ökosüs- teeme, võime palju kokku hoida. Näiteks 1 ha vihmametsa taastamiseks kulub 3500 USA dollarit. Kasu, mis inimesed seeläbi saavad süsiniku talletamisel, üleujutuste välti- mistel ja erosiooni kontrollil, on kaks korda suurem (ca 6000–16 000 $). Korallrahude pakutavate teenuste väärtus on hinnanguna 115 000–1 140 000 USA dollarit aastas.

Elurikkust tuleb hoida ja säilitada seetõttu, et see on meie endi elu alus. Terved ökosüsteemid tagavad meie heaolu. Samas ei tohiks unustada sedagi, et loomulikult on elurikkusel meie ümber ka väärtus iseeneses. Otsustajatel tekib ikka ja jälle küsimus, kui palju läheb maksma looduse ja elurikkuse kaitsmine ja säilitamine. Mis maksab ühiskonnale selle või teise liigi või ökosüsteemi kaitsmine ja see, et me loobume kiirest majanduslikust tulust pikema-ajalise stabiilse tulu heaks. Niisiis, alati on targem küsida hoopis, kui palju läheb maksma kaitsest loobumine ja lühiajalise kasu taga ajamine.

Strateegilised eesmärgid

Ökosüsteemiteenuste väärtustamist on hakatud üha jõulisemalt erinevatesse poliitikatesse integreerima. Aastal 2010 kinnitati Nagoyas uus Globaalne elurikkuse strateegia 2011-2020 - Strategic Plan for Biodiversity 2011-2020. Selle missioon: elurikkuse kao peatamiseks tuleb tegutseda kohe ja efektiivselt, et 2020 oleks säilinud vastupidavad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise

Globaalse strateegia Eesmärk 2 keskendub elurikkuse väärtustamisele, mille kohaselt aastaks 2020 on elurikkuse väärtused kantud strateegiatesse ning planeerimisprotsessi ja võetud riiklikesse arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse.

Globaalse plaani täitmiseks regionaalselt tasemel, kinnitati 2011. a. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2020 (Our life insurance, our natural capital: an EU biodiversity strategy to 2020). Selle juhteesmärgiks on peatada ELis 2020. aastaks elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ja need võimaluste piires taastada, suurendades ELi panust maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse. Selle eesmärgi on heaks kiitnud ka Eesti valitsus.

EL-i elurikkuse strateegia Eesmärk 2 (kokku 6 suurt eesmärki) keskendub samuti ökosüsteemidele: säilitada ja taastada ökosüsteemid ja nende teenused. Täpsemalt: 2020 on ökosüsteemid ja nende teenused hoitud ning nende seisund paranenud; selleks luuakse rohetaristu ning taastatakse vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest.

Teise eesmärgi Meede 5 kohaselt tuleb parandada teadmisi ökosüsteemidest ja nende teenustest Elis. Selleks tuleb kaardistada aastaks 2014 ökosüsteemid ja nende teenused ning hinnata nende seisundit ning aastaks 2020 hinnata teenuste majanduslikku väärtust ning toetada nende lisamist ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse.

Eestis on valminud Looduskaitse arengukava aastani 2020 (LAK) eelnõu. Selles on arvestatud nii globaalse kui ka ELi elurikkuse strateegia peamiste eesmärkide ja tegevustega. LAKi eelnõu kolmandaks suureks eesmärgiks on: loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Eesmärgi Meede 3.1. looduse hüvede väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses, näeb ette erinevaid tegevusi ökosüsteemi teenuste ning nende väärtustega arvestamiseks Eestis. Aastaks 2020 peaksid inimesed olema teadlikud looduse hüvede väärtustest ning nende väärtustega arvestatakse ka erinevatel ressursikasutuse tasanditel.

Mesilane

Foto: Ewok Jorduman

Ökosüsteemiteenuste arutelu toimus 13. aprill 2012 Keskkonnaministeeriumis. Seminari eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis tehtavatest ökosüsteemi teenuste hindamise töödest (sh majanduslikest) ning arutada kuidas ühtselt läheneda nende hindamisele Eestis ning täita EL-i elurikkuse strateegia ökosüsteemiteenuste väärtustamise eesmärki. Eesmärgiks oli ka luua asjast huvitatud ekspertide ring.

Seminari materjalid

Peamised rahvusvahelised algatused

Viimati uuendatud 14.03.2023