Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid anti Loodushoiu Nõukogu otsusega välja 1940. aasta kevadel. Märgi saajate seas olid sellised Eesti looduskaitse rajajad nagu Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Gustav Vilbaste, Mihkel Härms, Peeter Päts, Artur Toom ja teised.
Pärast Teist maailmasõda taastus looduskaitse riiklik korraldamine 1957. aastal, kui jõustus seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“. Sama aasta novembrikuus anti välja ka esimesed uue kujundusega looduskaitsemärgid. Märgi esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad, ENSV TA Looduskaitse Komisjoni liikmed Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus ja teised.
Looduskaitsemärgid
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega lõppes omakorda nõukogude aegse looduskaitsemärgi aeg.
2010. aastal, looduskaitse juubeliaastal, hakati taas tunnustusena märkimisväärse tegevuse eest looduskaitses, välja andma looduskaitsemärki.
Uuel looduskaitsemärgil on 3 liiki – looduskaitse kuldmärk, looduskaitse hõbemärk ning noore looduskaitsja märk.
Tähtsaimat neist – kuldmärki antakse edaspidi koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga.
Hõbemärk omistatakse oluliste looduskaitseliste teenetega isikuile ning noore looduskaitsja märki tublidele loodushuvilistele koolinoortele. Kuld- ja hõbemärk kujutavad endast vastavalt kullast või hõbedast tammelehe kontuuri, olles vääriliseks raamistuseks märgi kandjale ja tema looduskaitses tehtud tööle.
Noortemärk kujutab endast valgest vasest valmistatud emaileeritud tammelehte.
Looduskaitsemärkide autor on kunstnik Julia Maria Künnap.
Viimati uuendatud 14.03.2024