Loodusrikas Eesti

2020. aastal käivitus keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kümme aastat kestev LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ (rahvusvahelise publiku jaoks LIFE-IP ForEst&FarmLand), milles löövad keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa kõik olulised tegijad nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest, et ühiselt kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.

Lisaks laiaulatuslikele looduskaitselistele töödele uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, uuendatakse looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee) ja edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.

Ehkki inimesed on hakanud looduskeskkonda väärtustama, näitavad uuringud, et praktilisi teadmisi loodushoiust ja keskkonnasäästlikest tegevustest napib nii tavainimeste, põllumeeste kui ka metsaomanike seas. Seetõttu katsetab projekt ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele.

Projekti kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL LIFE´i programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses. See viiakse läbi aastatel 2020 kuni 2029.

Projekti peamised eesmärgid ja tegevused

Metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste ning neist sõltuvate liikide kaitse


Metsaelupaikade osas parandatakse nii märgade kui ka kuivade metsade seisundit. Selleks koostatakse Eestis esmakordselt nii märgade kui ka kuivade metsade kaitse korraldamise tegevuskava ja taastatakse 3500 ha märgade metsade ning 500 ha kuivade metsade elupaiku.

Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh 20 rannaniitu. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi.

Uute potentsiaalsete maahooldajate leidmiseks ja seniste hooldustööde edendamiseks luuakse keskkonnaameti juurde nõustamiskeskus, mis peaks aitama parandada suhtlust keskkonnaametnike ja kohalike inimeste vahel ja seeläbi looma soodsa pinnase edasiseks koostööks.

Loodusväärtuste parem kaitse põllumaadel

Projekt hindab olemasolevaid põllumajanduse toetusskeeme ja katsetab erinevaid võimalusi põllumajanduse muutmiseks loodushoidlikumaks ja vähem keskkonda saastavamaks.

Rakendusuuringud keskenduvad põllulindudele ja erinevatele putukaliikidele. Saadud andmete põhjal tehakse ettepanekud uute toetusskeemide rakendamiseks uude EL põllumajandusmeetmesse.

Selle tegevuse sihtrühmaks on talunikud, kellega koostöös testivad ja hindavad Tartu ülikooli teadlased uusi lahendusi. Tihedat koostööd tuleb teha looduskaitse- ja põllumajandussektori vahel.

Tolmeldajate rakendusuuringud

Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse kaudu. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ja liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu ülikool viib läbi tolmeldajate rakendusuuringud ning koostab teaduspõhise Eesti konteksti sobiva tegevuskava.

Erametsameetmete kavandamine looduskaitsealadel

Kolmandik Eesti Natura 2000 aladest asub eramaal, millest märkimisväärne osa hõlmab ka eri metsasid. Kuna tegemist on kaitstavate aladega, kus majandustegevus piiratud, on erametsaomanikel võimalik taotleda toetusi saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.

Praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamise protsessi ja anda metsaomanikele aktiivsem roll looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks.

Võõrliikide tõrjumine uudsete meetoditega

Võõrliigid on elupaikade kadumise ja killustatuse järel suuruselt teine oht looduslikule mitmekesisusele. Võõrliikide tõrjumiseks töötab projekt välja uued kulutõhusad meetodid ja pöörab tähelepanu võõrliikide leviku piiramise seisukohalt üliolulisele ennetustööle.

Peamine sihtgrupp on maaomanikud, keda kaasatakse projekti tegevustesse, teavitatakse võõrliikide ohtlikkusest ja kellele tutvustatakse võõrliikide tõrjumise uusi võtteid.

Looduskaitsevaldkonna võimestamine ning IT-süsteemide arendus

Praeguses eluslooduse infosüsteemis (EELIS) on vaid osa sellest teabest, mis on vajalik looduskaitsetööde plaanimiseks ja läbiviimiseks. Andmed on killustatud eri ametiasutuste vahel, üldpilt looduskaitsetegevusest puudub.

Projekti käigus töötatakse välja uus infosüsteem, mis koondab kõik vajalikud andmed ja muutub universaalseks tööriistaks looduskaitsetööde koordineerimisel ja haldamisel.

Arvestades eri kogukondade ja avalikkuse järjest kasvavat huvi looduskaitse vastu, tehakse osa süsteemist kättesaadavaks ka laiemale avalikkusele.

Lisaks analüüsitakse kogu loodushoiusüsteemi administreerimist, erinevate asutuste rolli ja toimimist ning tehakse ettepanekud paremaks koostööks ja infovahetuseks erinevate asutuste vahel.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ja avalikkuse kaasamine looduskaitsesse

Põllumajanduse ja metsanduse intensiivistumine ning looduskeskkonna halvenemine on aktiviseerinud paljusid huvigruppe ning toonud keskkonnatemaatika meie igapäevasesse diskussiooni. Samas on keskkonnateemade puhul palju vastandumist, usaldamatust, erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid konfliktsituatsioone ja lihtsalt ebapiisavat koostööd kodanikuühiskonna ja riigi vahel. 

Sellest tulenevalt on projekti eesmärk suurendada nii kodanike, kogukondade kui ka omavalitsuste kaasatust loodushoidu, edendada igaühe looduskaitset ja otsida ühisosa eesseisvate probleemide lahendamiseks.

Plaanis on korraldada mitmete looduskaitsealaste väljakutsete lahenduste otsimiseks temaatilisi mõttekodasid. Ülioluline on anda keskkonnakaitsjatele võimalus/oskus senisest jõulisemalt oma sõnumit ühiskondlikesse debattidesse tuua. Koostööd tehakse eri sidusrühmadega (riigiasutused, teadlased, eksperdid, vabaühendused jne). Arutelude tulemused dokumenteeritakse ja vormistatakse kas ettepanekute, juhiste vm materjalidena konkreetsete kaitseprobleemide lahendamiseks.

Projekti avakonverents

Viimati uuendatud 08.07.2021