Nabala piirkond

Valitsus kiitis 13. novembri 2014. a istungil heaks Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu, mis ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad ja tagab kaitse tundlikule veerežiimile.

Nabala-Tuhala looduskaitseala ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud looduskaitsealused objektid. Kaitseala pindala on 4628,7 ha, sellest 1044,4 ha on juba varem kaitse all. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Looduskaitseala koosneb kuuest sihtkaitsevööndist ja kahest piiranguvööndist, reservaate ei ole. Osa kaitsealast (ligikaudu 1040 ha) kuulub Natura 2000 võrgustikku ning kaitsealal leidub arvukalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja liike.

Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas.

Moodustatav Nabala kaitseala ei ole oma sisult uus, esimene selles piirkonnas asuv kaitseala loodi juba 1989. aastal.

Kaunis kuldking

Nabala-Tuhala piirkonna tuntuim objekt on Tuhala nõiakaev.

Kaitseala (kogupindala 4628,7 ha) koosneb: 

  • kuuest sihtkaitsevööndist (2147,8 ha).

Sellest asub:

riigimaal 1626,6 ha (75,7%), 
eramaal 398,4 ha (18,6%); 
reformimata riigimaal 122,8 ha (5,7%).

  • kahest piiranguvööndist (kogupindala 2480,9 ha)

Reservaate kaitsealal ei ole.

Moodustatava kaitseala maadest on: 

  • eramaa 2042 ha (44,1%), 
  • riigimaa 2435,7 ha (52,6%),
  • reformimata riigimaa 151 ha (3,3%). 

1) Kas inimesed tohivad viibida looduskaitsealal?

Looduskaitseala loomine ei tähenda, et inimesed ei tohiks seal enam viibida ega tegutseda. Inimestel on lubatud seal viibida, jalutada, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Liikumispiirang on seatud ainult Sõmeru ja Heinasoo sihtkaitsevööndis lindude pesitsemise ajal, mil on oluline neid mitte segada. Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini.
 
 
2) Kas Nabala-Tuhala looduskaitsealal telkida ja lõket teha võib?

Jah, telkimine on lubatud igal pool, kuna kaitseala puhkeotstarbeline külastuskoormus on väike ning see ei ohusta kaitseväärtusi. Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks on piiranguvööndis eramaal lubatud lõket teha maaomaniku loal. Lõket võib teha ka kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, näiteks põllumajandus- ja metsatööde puhul, mida pole vaja eraldi tähistada.
 
 
3) Kas looduskaitsealal viibimiseks, näiteks matkamiseks või jalutamiseks peab kellegagi kooskõlastama?

Külastamisele piiranguid ei ole (välja arvatud kahes sihtkaitsevööndis pesitsevatele lindudele tundlikul ajal), kui tegemist on väikese seltskonnaga.  Kui on tegemist organiseeritud külastamisega, siis tuleb arvestada kehtestatud regulatsioonidega. 
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Kui osalejate arv läheb juba üle 50 ja kui tegemist selleks ettevalmistamata kohaga (st väljaspool matkaradu ja laagriplatse), tuleb külastamine kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 
Piiranguvööndis ettevalmistatud kohtades osalejate arvule piiranguid ei ole. Samuti on lubatud rahvaüritused ettevalmistamata kohas 50-le inimesele. Kui osalejate arv läheb üle selle, tuleks samuti see eelnevalt kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 
 
 
4) Mida tähendab sihtkaitsevöönd ja milliseid piiranguid see seab?

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks, näiteks soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine. 
Nabala-Tuhala looduskaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit (Tagadi, Rahaaugu, Sõmeru, Heinasoo, Tammiku ja Pahkla). Keelatud on majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine (välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks ning olemasolevate rajatiste hooldustööd). Samuti on seatud liikumispiirang Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini 
 
 
5) Mida tähendab piiranguvöönd ja milliseid piiranguid see seab?

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: Nabala ja Tuhala. Piiranguvöönd on leebema kaitsekorraga, kui sihtkaitsevöönd. Piiranguvööndis on võimalik majandustegevust jätkata ja metsa mõõdukalt majandada. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi rajamine, taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine (välja arvatud põllumaal ja õuemaal) ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. 
 
 
6) Kas seal jahti tohib pidada?

Jahipidamine on lubatud. Erandiks on vaid Sõmeru sihtkaitsevöönd teatud ajavahemikul -  15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevöönd 15. aprillist kuni 14. juulini, mis on liikidele tundlik aeg, pesitsusaeg.  Muudes kohtades ajalisi piiranguid pole. 
 
 
7) Kas kaitsealal võib autoga sõita?

Auto või maastikusõidukiga on lubatud sõita selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on sõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja korraldamisega, hooldustöödel jms puhkudel. Piiranguvööndis võib sõidukiga sõita ka maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel ja õuemaal. 
 
 
8) Kas looduskaitseala moodustamine tähendab, et kaevandusi sinna ei lubata?

Jah, nüüd võib täie kindlusega öelda, et kaevandusi Nabala-Tuhala piirkonda ei tule. 
 
 
9) Kuidas on RailBalticuga – kas see sõidab nüüd Nabalast-Tuhalast mööda?

RailBalticu trassialternatiivid ei läbi Nabala-Tuhala piirkonda. Need mööduvad sellest alast ohustamata sealseid loodusväärtusi. 
 
 
10) Kuna Tuhala Nõiakaev, mis toob kevaditi kohale palju huvilisi, jääb looduskaitsealasse, siis kuidas on edaspidi seal rahvarohkete sündmuste korraldamisega?

Tuhala Nõiakaevu keemine on tõeline vaatepilt, mida sõidavad vaatama väga paljud külastajad. Tuhala Nõiakaev asub piiranguvööndis ning seal on külaliste võõrustamiseks ettevalmistatud ala. Seega ei ole seal vajalik kaitseala valitseja nõusoleku küsimine, sest külastus ei ohusta loodusväärtusi. 
 
 
11) Kuidas maaomanikele seatud looduskaitselisi piiranguid kompenseeritakse?

Ligikaudu 1040 hektarit kuulub juba praegu Natura 2000 võrgustikku, mille seatavaid piiranguid kompenseeritakse Maaelu arengukavast. Natura 2000 raha on lubatud 5 protsendi ulatuses, mis katab täiendava kompensatsioonivajaduse, kasutada ka siseriiklike piirangute kompenseerimiseks. Keskkonnaministeerium ongi teinud Põllumajandusministeeriumile ettepaneku kompenseerida lisanduvad looduskaitselised piirangud samuti Maaelu arengukavast. 
Lisavõimalused seatud piirangute hüvitamiseks:
 
Hüvitamiseks on kaks võimalust: 

  • maa riigile müümise võimalus, kui piirangud kinnisasjal on sedavõrd olulised, et piiravad maa sihtotstarbelist kasutamist;

  • maamaksuvabastus, mis on sihtkaitsevööndite puhul 100% ja piiranguvööndite puhul 50%. 


Looduskaitsealuste maade ostmine üldiselt

Looduskaitsealuste maade omandamist reguleerib looduskaitseseaduse §20. Praegusel ajal on maade omandamise regulatsioonid tehtud oluliselt selgemaks võrreldes varasema ajaga. 
 
Lihtsustatult võib ütelda, et riik omandab kinnisasja omanikuga kokkuleppel kinnisasja väärtusele vastava tasu eest,  sellise kinnisasja mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Vabariigi Valitsuse määrusega on täiendavalt kehtestatud täpsemad kriteeriumid oluliste piirangute määratlemiseks. Eelkõige saame siin rääkida sihtkaitsevöönditest. 
 
Riigi eesmärk antud küsimuses on olnud, et omandamise skeem oleks võimalikult lihtne, sest looduskaitse eesmärkide elluviimine on oluliselt hõlpsam kui maa kuulub just nimelt riigile. Seetõttu on Keskkonnaministeerium pidanud ka oluliseks praeguste omandamisvõimaluste tugevdamist, mitte taaskord uute loomist. 
 
Kui vaadata viimaste aastate statistikat, siis on keskeltläbi omandatud umbes 700 hektarit looduskaitsealuseid eramaid aastas.        
 
Igal aastal on piirangualuste maade välja ostmiseks plaanitud 5 miljonit eurot. 

Aastail 2010-2013 tellitud uuringute kokkuvõtted

  • 2010. aastal inventeeris OÜ Tirts ja Tigu Nabala maastikukaitseala (MKA) loodusväärtusi. Eesmärk oli anda ülevaade kavandatava alale jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest. Leiti palju kaitsealuseid taimeliike, näiteks kaunis kuldking, kärbesõis, püst-linalehik. II kaitsekategooria linnuliikidest on uuritud piirkonnas teada näiteks kanakull, laanerähn, teder, musträhn ja väike-kärbsenäpp. 

Händkakk

  • 2012. aastal uuris Tallinna Botaanikaaia ekspert Olev Abner kavandatava Nabala maastikukaitseala kahes etteantud piirkonnas loodusväärtusi, keskendudes kaitstavate soontaimede ja sammalde leiukohtade ning suurema esinduslikkusega metsaelupaikade otsingule. Leiti 16 kaitsealust soontaimeliiki, lisaks üks väga haruldane ja 4 haruldast samblaliiki, näiteks lubi-juuslehik, millel oli Eestis varem teada ainult kaks leiukohta. Elupaikadest tõsteti esile pärnarikast salumetsa ning madalsoid. 
  • 2013. aastal koostas Elusloodus OÜ (Uudo Timm, Piret Kiristaja) ülevaate Kurevere piirkonna loodusväärtustest. Leiti, et kuigi piirkonda jääb põllumajanduslikult haritavat maad ja majandatud metsi, leidub seal hulganisti kaitsealuseid liike (näiteks väike-konnakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, hiireviu, kaunis kuldking, täpiline sõrmkäpp, lõhnav käoraamat ja eesti soojumikas). Säilinud on ka Euroopas väärtustatud looduslikke elupaiku. 
  • 2013. aastal koostas Linnuekspert OÜ kavandatava Nabala maastikukaitseala kaitsealuse haudelinnustiku täiendava uuringu, mille käigus tehti kindlaks vähemalt 25 kaitsealuse linnuliigi pesitsusaegne esinemine, enamikel liikidel kindel pesitsemine. Näiteks must-toonekurg, väike-konnakotkas, valgeselg-kirjurähn, laanepüü jt. Tõdeti, et piirkonnas on veel säilinud suuremaid metsapiirkondi, sealhulgas vanu loodusmetsi, mis on sobilikud nii must-toonekurele, kanakullile ja teistele liikidele, kes killustunud majandusmetsas elupaika ei leia. 
  • 2013. aastal viidi läbi täiendavad uuringud Nabala piirkonna allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuuriks (A. Kivistik). Kaardistati 15 allikat ja allikasoo piirkonda, samuti 8 karstinõgu ja -järvikut. Uuringus esitati 10 II kategooria taimeliigi ja 16 III kategooria taimeliigi leiukohtade andmed ja analüüsiti nende seisundi muutumist viimastel aastakümnetel. Uuring toetab looduskaitseala loomist antud piirkonnas, seda enam, et paljud looduskaitseväärtused on piirkonnas kadumas seoses põhjavee taseme alanemise ja raietöödega. 
  • 2013. aasta lõpus valmis Eesti Maaülikooli ekspertiis, mis käsitles kavandatava Nabala looduskaitseala moodustamise eeldusi ja otstarbekust ning uuringute ja kaitse alla võtmise eelduste alusel koostatud kaitse-eeskirja. Ekspertiis kinnitas, et Nabala piirkond on väärtuslik looduskompleks. See hõlmab ulatuslikule karstialale jäävad soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad, mida ümbritsevad intensiivselt majandatud metsa- ja põllumaad. 

Uuringute aruanded

Russowi Sõrmkäpp 

  • ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad. Moodustatav Nabala kaitseala ei ole oma sisult uus, esimene selles piirkonnas asuv kaitseala loodi juba 1989. aastal.
  • Aastatel 2010-2013 läbi viidud põhjalikud uuringutest järeldus, et Nabala piirkond kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi, hõlmates soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad.
  • Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eesmärkide seas on nii haruldasi ja ohustatud kui ka selliseid liike, keda ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ning kelle arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. 
  • Eestimaalased tunnevad Nabala-Tuhala piirkonda kõige enam Tuhala nõiakaevu järgi, mida võib pidada looduskaitse ikooniks.
  • Looduskaitsealal on alles ka vanu loodusmetsi ja teisi kaitset väärivaid elupaiku, mille tähtsus ületab Eesti piirid. Ala on rikas kaitsealuste ja ohustatud linnu- ja taimeliikide poolest. 
  • Tänaseks on teada kaks esimese kaitsekategooria linnuliiki – must-toonekurg ja väike-konnakotkas ning viis teise kaitsekategooria linnuliiki. Piirkonnast leiti kümneid teise kaitsekategooria taimeliike. 

Allikad

Allikaid on Eestis kaitstud juba aastasadu.

Ühtlasi on allikad nimetatud Loodusdirektiivi I lisas kui väärtuslik ja kaitset vajav elupaigatüüp.

Direktiivi kohaselt tuleb tagada (sealhulgas vajadusel taastada) I lisa elupaikade soodne seisund nende loodusliku levila piires.

Nabala piirkonnas on kaardistatud 15 allikate ja allikasoode piirkonda.  

Liigirikkad madalsood

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp.

Kunagistest Eestis laialt levinud madalsoodest on praeguseks hävinud ca 90%.

Kuna tegemist on põhjaveetoitelise elupaigaga, siis on see veerežiimi muutustele eriti tundlik.

Piirkonda jääb mitmeid seni veel heas seisus madalsoid, kuid ka mitmeid taastamist vajavaid.

Soostunud ja soo-lehtmetsad

Loodusdirektiivi I lisa esmatähtis elupaigatüüp.

Vastavalt 2013. aasta Loodusdirektiivi aruandele on soo-lehtmetsad Eestis väga halvas seisus ja vajavad seetõttu meie erilist tähelepanu.

Ka soomets on põhjaveetoiteline elupaik ja seega veerežiimi muutustele eriti tundlik.

Nabala looduskaitseala on oluline soostunud metsade piirkond.

Karstinõod ja järvikud

Tegemist on Loodusdirektiivi I lisa esmatähtsa elupaigatüübiga.

Karst on unikaalne ja kogu maailmas ohustatud geoloogiline objekt ja  elupaik.

Nabala piirkonnas on kaardistatud 8 karstinõgu ja järvikut. 

Kaitsealused linnud ja taimed

Väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Tegemist on I kaitsekategooria liikidega, mille kõiki isendeid ja pesapaiku tuleb kaitsta. Nad on eriti tundlikud häiringutele, eriti pesitsusajal. 

II ja III kaitsekategooria metsalinnud nagu kanakullrähnid, karvasjalg-kakk jne. Kõik nad on tundlikud häiringutele.

II kaitsekategooria taimeliigid metsas nagu kuldkingpunane tolmpeakõdu-koralljuur. Ohustavaks teguriks on elupaiga rikkumine. 

Märgade elupaikadega seotud II ja III kaitsekategooria taimeliigid nagu lõhnav käoraamatkoldjas selaginellRussowi sõrmkäpptäpiline sõrmkäpppruun lõikhein, eesti soojumikasvööthuul-sõrmkäppsiberi võhumõõk jne.

Neist eesti soojumikas on ühtlasi Loodusdirektiivi II lisa liik.

Kõigi nende seisund seatakse ohtu veerežiimi muutmisega.

Keskkonnaministeeriumile on varasematel aastatel esitatud neli kaevandamisloa taotlust Nabala lubjakivi maardla alale. Ministeerium võttis kaevandamisloa taotlused menetlusse ja algatas keskkonnamõju hindamise.

Kolme keskkonnamõju hindamise programmi avalikud arutelud on toimunud ja need programmid (Nõmmküla, Nõmmevälja ja Tammiku) on ka heaks kiidetud. Programmide alusel algatati keskkonnamõju hindamine.

Seoses Nabala piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekuga peatas Keskkonnaministeeriumi kaevandamislubade taotlemise menetlemise kuni asjaolude selgumiseni.

10. märtsil 2010. aastal käsitles maavarade kaevandamist (sh kavandatavat kaevandamist Nabalas) ka Riigikogu.

Küsimustele vastates ütles peaminister Andrus Ansip muuhulgas: "Loa väljaandja peab olema absoluutselt veendunud, et ta ei tekita keskkonnakahju selle loa väljaandmise tagajärjel vallanduva kaevandamisprotsessi ja kõige muuga. Kui tal absoluutselt kindlat veendumust ei ole, et kahju keskkonnale ei teki, siis ta ei saa seda luba välja anda. See on minu arusaamine asjadest ja ma tean, et ka keskkonnaministril on täpselt samasugune seisukoht. Ta on kinnitanud minu meelest ka siin Riigikogus, et mitte mingil juhul ei anta välja luba kindlalt teadmata, et see järgnev kaevandamisprotsess võiks kuidagimoodi ohustada sedasama Tuhala nõiakaevu, aga ka keskkonda  laiemalt." (Vaata Riigikogu stenogrammi.)

2011. aastal algasid vaidlused Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito ning Keskkonnaministeeriumi vahel, kui ettevõtted soovisid avada Nabala piirkonna ja Tuhala nõiakaevu läheduses kaevandust. Kuna samale alale oli tehtud ettepanek ka kaitseala moodustamiseks, peatas Keskkonnaministeerium kõik kaevandamisega seotud toimingud seal piirkonnas.

Kaevandamine tähendab loodusele väga suurt keskkonnamõju ning loodusväärtuste kahjustamine ei ole lubatav.

2013. aasta aprillis otsustas Tallinna Ringkonnakohus, et ettevõtete kaevanduslubade menetlemise peatamine oli põhjendatud ning Keskkonnaministeeriumil oli õigus seda teha.

Kohtuotsus oli meie jaoks oluline ja tuli igati sümboolsel ajal – Nõiakaev on jälle oma täies ilus keemas.  Lõpliku otsuse tegi Riigikohus 2013. aasta juunis, kui otsustas mitte võtta menetlusse ettevõtete kaebust, millega viimased soovisid vaidlustada Keskkonnaministeeriumi otsust peatada kõik Tuhala nõiakaevu piirkonnas toimuvad kaevandamisloa menetlused. Selle Riigikohtu otsusega jäi jõusse Keskkonnaministeeriumi otsus Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine peatada.

2013. aastal tõstatus ka kavandatava Rail Balticu teema. 

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Rail Baltic Eestile vajalik ja maanteeliikluse alternatiivina keskkonnasõbralik transpordiprojekt, kuid peab selle planeerimisel oluliseks välistada sellised trassivalikud, mis võivad ohustada loodusväärtuste säilimist.

Viimati uuendatud 09.07.2021