Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs

Maismaalinnustiku analüüs aitab keskkonnamõjude hindajaid

Tsoon 1 kuumkohtade kaart seisuga 2022 Koostaja: Keskkonnaagentuur
Tsoon 1 kuumkohtade kaart seisuga 2022
Koostaja: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline keskkonnamõjude hindamine. Äsja valminud analüüs on arendajatele ja keskkonnamõjude hindajatele abimaterjal, aidates kokku hoida aega ja raha.

Riik on võtnud eesmärgiks arendada taastuvenergia võimekust, et täita energia- ja kliimaeesmärke. Samas on meil ka eesmärgiks hoida ja suurendada elurikkust. Nende eesmärkide harmoonias hoidmiseks aitab valminud töö senisest lihtsamini leida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid võimalikult vähe loodusväärtusi kahjustades. Tuuleenergeetika rajajatele ja kohalikele omavalitsustele on oluline saada kiiret ja teaduslikult põhjendatud teavet tuuleenergiale sobivate maa-alade kohta.

Keskkonnaministeerium on seetõttu tellinud analüüsi, mis annaks olemasolevate andmete põhjal ülevaate Eesti maismaalinnustiku paiknemisest, rändekoridoridest ja toitumisaladest. Seda eelkõige tuuleenergeetika arendamise spetsiifikast lähtudes. Töös on peamise tähelepanu all linnuliigid ja -rühmad, kes on tuuleparkide suhtes tundlikud. Sarnane koondmaterjal on juba olemas mere kohta, maismaa linnustiku analüüs on selle järg.

Valminud analüüs on eelkõige abivahendiks planeerijatele, keskkonnamõjude hindajatele ja kohalikele omavalitsustele andes neile teadmise, millistel aladel on linnustikule suuremad ja väiksemad negatiivsed mõjud ja kus saab väiksemate uuringutega ning kiiremini tuuleparkide arendamist kavandada. Samuti on analüüsis välja toodud võimalused negatiivsete mõjude leevendamiseks, kuid spetsiifilised meetmed töötatakse välja ka edaspidi keskkonnamõjude hindamise käigus.

Analüüsi saab aluseks võtta nii planeerimisprotsessis olevate tuuleparkide kui ka uute rajamisel, sh näiteks järelseire meetodid, uuringuvajadused jne. Kui juba planeerimises olevate tuuleparkide alad jäävad piirkondadesse, millel on mõnele linnuliigile või -liikidele negatiivne mõju, on vajalik hinnata planeeritava tuuliku mõju olulisust konkreetse liigi elupaigale. Lõpptulemuse tuuleparkide rajamise keskkonnamõjude osas annab aga kohapõhiselt läbiviidav keskkonnamõjude hindamine.

*Kuna analüüsi kaardikihid sisaldavad teavet I ja II kategooria liikide kohta, siis looduskaitseseaduse kohaselt ei ole lubatud seda infot jagada massiteabevahendites. Kaardikihid saab kätte Eesti looduse infosüsteemist (EELIS) kui andmebaasi kasutamiseks on sõlmitud leping.

2022. aasta detsembris valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel (riigihange nr 239156) EOÜ ja Kotkaklubi poolt koostatud töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Töö ülesanne oli anda linnukaitselisi soovitusi tuuleparkide planeerimiseks. Töös töötati välja EELIS-es kajastatud pesapunktidel või muul viisil määratletud linnukaitselistel objektidel baseeruv puhvrite süsteem (tsoonid 1-3), puhvrid viitavad tööstuslike tuulikute rajamise linnukaitselisele riskile.

Teatud liikide puhul baseerub puhvrite süsteem otseselt EELIS-es registreeritud pesapunktidel, arvestamata sealjuures kohapõhiseid iseärasusi. EELIS-es on registreeritud ka mitmeid pika ajalooga pesapunkte, kus pesitsemine ei ole toimunud pika aja jooksul, kuid kus pesapunkti arhiveerimine ei ole põhjendatud. Kuna sellistel pesapunktidel baseeruvad puhvrid võivad tekitada tuuleparkide asukohavalikus põhjendamatult rangeid kitsendusi, analüüsiti Kotkaklubi ja Keskkonnaameti koostöös teatud linnuliikide puhvrite ulatust ning leiti koostöös kompromisslahendus must-toonekure ja väike-konnakotka teatud pesadest tulenevate puhvrite osas.

 Kompromisslahendus on alljärgnev:

·         Must-toonekurg (analüüsis tsoon 1–4,8 km raadius EELIS pesapunktist, tsoon 3–4,8-14 km pesapunktist)

Kotkaklubi viis läbi kõikide pesapunktide kameraalse analüüsi ja määratles pikka aega asustamata pesad, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3-14 km pesast jääks tsooni 3. Analüüs viidi läbi lähtudes praegu kehtivatest riigikaitselistest kõrguspiirangutest.

·         Väike-konnakotkas (analüüsis tsoon 1–2 km raadius EELIS pesapunktist, tsoon 3–2-3,5 km pesapunktist).

Pesade puhul, mis on olnud asustatud viimati 2011. a või varem, on võimalik rakendada 1 km ulatusega tsooni, vahemik 1–3,5 km jääb tsooni 3.

Kompromisslahenduse kohane väiksema ulatusega tsoon 1 on rakendatav eelkõige asukohavaliku protsessis, detailse lahenduse või üksiktuuliku kavandamisel tuleb tsooni 3 osas siiski uuringutega selgitada sihtliigi võimalikku esinemist alal ning vajadusel hinnata arenduse võimalikku mõju pesapaiga taasasustamise võimalusele (näiteks lähtudes heakvaliteedilistest toitumisaladest). Antud kompromisslahendus on koostatud 2023 aasta varakevadel olemasoleva teabe alusel. Ei saa välistada, et sihtliik võib kompromisslahendusega seotud pesa uuesti asustada, sellisel juhul rakenduksid tavapärase ulatusega tsoonid. Lisaks tuleb arvestada, et kõikide analüüsis toodud tsoonide puhul on võimalikud pädevate ekspertide poolt põhjendatud kohapõhised erandid (vt EOÜ analüüsi lk 21-22).

*Kuna kompromisslahenduse kaardikiht sisaldab teavet I kategooria liikide kohta, siis looduskaitseseaduse kohaselt ei ole lubatud seda infot jagada massiteabevahendites. Kaardikihi saab kätte Eesti looduse infosüsteemist (EELIS) kui andmebaasi kasutamiseks on sõlmitud leping.

Mis uut infot annab valminud analüüs?

Olemasolevaid linnustiku andmeid ei ole tuuleenergia arendamise spetsiifikast lähtudes üle-eestiliselt varem analüüsitud. Töö annab olemasolevate andmete põhjal tervikliku ülevaate Eesti maismaalinnustiku paiknemisest, rändekoridoridest ja toitumisaladest. Varasemalt pole meil hinnatud ka liikide tundlikkust tuuleparkide suhtes. Lisaks põhjalikule teaduskirjanduse ülevaatele tuulikute mõjust linnustikule, on töös kasutatud teatud liikide puhul GPS saatjate andmeid kodupiirkondade analüüsil, mis annavad meile palju täpsema ja parema ülevaate liikide elupaigakasutusest ja toitumisaladest. GPS saatjate andmed ei ole avalikult kättesaadavad, seega annab nende andmete kasutamine tööle suure lisandväärtuse. Suureks abivahendiks on ka liigiülevaated koos soovitatavate kaitsemeetmetega (tsoonid 1-3) valitud liikide ja nähtuste kohta. Koondina on esitatud ka tingimused mõjude hindamise eelse uuringu ja ehitusjärgse uuringu läbiviimiseks. Aruande juurde kuuluvad ka elektroonilised GIS-lisad (tsoneeringud) analüüsitud liikide ja nähtuste kohta.

Kas see analüüs hakkab olema tuuleparkide jah-ei-otsuste aluseks?

Tegemist on soovitava abimaterjaliga, mille eesmärgiks on suunata arendustegevust aladele, kus on väiksem mõju linnustikule. Analüüs ja sellest antud suunised ei ole iseseisvaks aluseks tuuleparkide planeeringute kehtestamisel või kehtestamata jätmisel. Lõpliku suunise tuuleparkide rajamiseks annab konkreetne ja asukohapõhine keskkonnamõjude hindamine, milles tuleb tasakaalustatult käsitleda kõiki olulisi mõjusid ning selle alusel tehakse kaalutlusotsus planeeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks.

Kas analüüsis toodud tsoon 1 ja tsoon 2 alad, n-ö punased alad, on tuuleparkide rajamiseks välistatud?

Tsoon 1 ala on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu analüüsis aluseks võetud teadmiste ja eelduste kohaselt tuulikute püstitamine põhjustab kindlasti negatiivse mõju. Soovitav on neid alasid tuuleparkide arendamisel vältida. Tsoon 1 ja tsoon 2 aladesse tuulikute kavandamise võimalikkusele annab lõpliku vastuse asukohapõhine keskkonnamõjude hinnang. Tsoon 1 annab indikatsiooni, et neisse aladesse on tuuleparkide kavandamine negatiivsete mõjude tõttu keerukas ja ei pruugita jõuda soovitud tulemuseni. Tsoon 1 alad ei ole absoluutsed, on ka erandite tegemise võimalusi, kus liigi elupaik on näiteks pikka aega asustamata ja see on kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäosus on väike või eeluuringul põhinev eksperthinnang näitab veenvalt, et negatiivset mõju ei kaasne või rakendatakse eksperthinnangule tuginedes leevendavaid meetmeid, mille tulemuslikkus on kõrge ja elluviimine tagatud.

Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsoon 2 aladele tuulikuid üldjuhul ei soovitata kavandata, kuid seal on siiski arendamisvõimalused kui eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendatakse mõju puudumist või kui see ei ole mõju korral antud asukohas ja üle-eestilises pildis oluline.

Mida tähendavad tsoon 3 alad?

Tsoon 3 alad vajavad tähelepanu, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Kas tsoonide 1-3 määramisel on arvestatud liikide populatsiooni kaitsega?

Liigikaitse põhieesmärk Eestis on tagada, et meil looduslikult esinevate liikide asurkonnad on elujõulised sh alamliikide ja populatsioonide tasemel. Haruldased ja ohustatud liigid, kelle säilimine ei ole vajaliku kaitseta kindel, on võetud riikliku kaitse alla. Mida haruldasem ja ohustatum on liik, seda olulisemaks muutub ka isendikaitse (nt I kat liigid). Liike on võimalik kaitsta elupaikade kaitse kaudu.

Analüüsis ei käsitleta kõiki meie linnuliike sh kaitsealuseid, peamise tähelepanu all on linnuliigid ja –rühmad, kes on tuuleparkide suhtes tundlikud - hanelised (luiged, haned, lagled), toonekurelased (eelkõige must-toonekurg), röövlinnud, kahlajad, metsakanalised, kakulised, sookurg, värvulised (eelkõige rändel olevad linnud). Arvesse on võetud käsitletavate liikide populatsioonide seisundit, ohustatust, kaitsestaatust ja tundlikkust tuulikute suhtes. Maismaalinnustiku analüüsis ei ole rõhk isendikaitsel, vaid see põhineb asurkondade seisundi hoidmise ja parandamise vajadusel ehk väljasuremisohu minimeerimisel Eestis.

Analüüs keskendus oluliste liikide asurkondade seisundile eelkõige nende elupaikade säilitamise kaudu ja isendikaitse (hukkumisriski ohjamine mõistliku määrani) on selle loomulik osa.

Kas nö punastel aladel on tuuleparke juba planeerimisel? Kui on, mis nendest saab?

Mitmed kohalikud omavalitsused kavandavad kas üldplaneeringutega või tuuleenergia eriplaneeringutega oma valla territooriumitele tuuleparke, sealjuures on valikus ka nö punaseid alasid. Kui juba planeerimises olevate tuuleparkide alad jäävad piirkondadesse, millel on mõnele linnuliigile või -liikidele negatiivne mõju, tuleb hinnata, kas planeeritavatel tuulikutel on oluline mõju konkreetsele liigile ja tema elupaigale. Lõppotsus tuuleparkide rajamise osas langetatakse kohapõhise keskkonnamõjude hindamise tulemuste põhjal. Antud lähenemist on kasutatud ka Eesti mereala planeeringu lindude jaoks olulistel (sensitiivsed) aladel, kus on kavandamisel meretuulepargid.

Kas töö määratleb kohad kuhu tuuleparke ei tohi rajada?

Ei määratle, töö toob välja, et tsoon 1 alad on need piirkonnad, millel on liikidele kõige negatiivsem mõju. Need on ka alad, kus soovitatakse linnustiku seisukohast hoiduda tuuleparkide kavandamisest. Samuti vajavad tähelepanu tsoon 2 alad. Kindlasti on soovitav vaadata ka erinevate linnustiku piirangute koondumist, nö kuumalasid ja proovida tuuleparkide alasid kavandada nendest aladest väljapoole.

Kas see analüüs annab soovitusi, mida keskkonnamõjude hindamise koostajad peaksid tulevikus oma töös silmas pidama?

Töö annab teabe, millistel aladel peab olema tähelepanelik olulise ruumilise mõjuga objektide planeerimisel, kus võivad olla linnuliikidele suuremad või väiksemad mõjud, et nendega ka arvestada. Töö annab samuti juhised, millistes piirkondades oleks vajalik teostada täiendavaid uuringuid, et välja selgitada, kas soovitud tegevust on võimalik liigikaitselistest aspektides ellu viia ning mõjude hindamise protsessis tuleks kaaluda, kas neid mõjusid on võimalik ka leevendada, kompenseerida, ennetada vms.

Kas Keskkonnaameti maismaa tuuleparkide planeerimise soovitusi ei pea enam arvestama?

Koostatud juhendmaterjaliga palume mõistagi jätkuvalt arvestada. Keskkonnaameti poolt välja töötatud soovitused hõlmavad looduskaitselisi väärtusi tervikuna, millest linnustik on ainult üks osa. Kuna valminud on põhjalikum linnustiku üle-eestiline tervikpilt, siis edaspidi on täpsem linnustiku osas kasutada üle-eestilises maismaalinnustiku analüüsis toodud soovitusi. 

Kas üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi peab arvestama ka väiketuulikute korral?

Täpset määratlust väiketuulikule Eestis ei ole, aga Euroopa standardi järgi peetakse väiketuulikuks kuni 200 m2 rootori pindalaga tuulegeneraatorit (tiivikulaba pikkus 7,5 m). Soomes ja Ühendkuningriigis käsitletakse väiketuulikuna seadet nimivõimsusega kuni 50 kW ja Soomes on seatud ka kõrguspiir - 30 m. Ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on väiketuulikuks pidanud seadet kõrgusega kuni 30 m maapinnast tuuliku laba tipuni ning analoogset lähenemist üldreeglina rakendatakse ka käesoleval ajal kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes tuuleenergeetikaga seonduvate kitsenduste või suuniste seadmisel (nt Lääne-Nigula valla üldplaneering, kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36).

Üle-eestilises maismaalinnustiku analüüsis toodud tsoneerimise põhimõtteid (tsoonides 1, 2 ja 3 esitatud nõuded või tingimused) ei rakendata väiketuuliku asukoha valimisel ja mõjude hindamisel, sest väiketuuliku poolt põhjustatud risk on oluliselt madalam ja mõju ulatus oluliselt väiksem suurte tööstuslike seadmete põhjustatust. Kuid soovitame maismaalinnustiku analüüsi kasutada väiketuulikute puhul eelhinnangute koostamisel. Lisaks on Eesti Ornitoloogiaühing 2014. aastal koostanud tööd „Väiketuulikute mõju lindudele ja nahkhiirtele. Kirjanduse ülevaade. Uuring Eesti väiketuulikute juures“ ja „Soovitused väiketuuliku asukoha valikuks“. Need tööd on asjakohased ka praegu.

Projektid:

Üldandmed

Programmi nimetus: "Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive"
Keskkonnaministri käskkirja kuupäev ja nr: 21.07.2015 nr 686 ja 06.04.2020 nr 158, 26.07.2021 nr 321
Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr:2014-2020.8.01.15-0094, 2014-2020.8.01.20-0305 ja 2014-2020.8.01.21-0377
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev: 31.12.2023
Projekti eelarve on 3 388 923 €, millest programmi toetus on 2 880 584,55 €.
Programmi elluviija: Keskkonnaamet (KeA) www.keskkonnaamet.ee
Programmi partnerid: Keskkonnaministeerium (KeM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Keskkonnaagentuur (KAUR)
Toetuse saaja esindaja (projektijuht): Nele Sõber
KIKi projektikoordinaator: Piret Sepp
Programmi piirkond: Üle-eestiline

Projekti eesmärk

Toetust antakse kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi hindamiseks. Inventuuride, liikide levikumudelite väljatöötamise, andmebaasi korrastamise ning infosüsteemi arendamise tulemusena on paranenud informatsioon kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi kohta. Täpsemad andmed liikide ja elupaikade seisundi kohta võimaldavad anda adekvaatsema hinnangu nende seisundi kohta üle-eestiliselt ning senise kaitse tulemuslikkuse kohta, samuti aitab see planeerida seisundi parandamiseks investeeringute tegemist ja on aluseks kaitsekorralduse parandamisel.

Projekti tegevuste lühikirjeldus

Programmi raames on kavandatud kaitstavate liikide ja elupaikade inventeerimine. Tegeletakse liigi elupaiga leviku mudelite väljatöötamisega ning liikide ja elupaikade andmete kaasajastamisega andmebaasis. Lisaks arendatakse infosüsteemi (Eesti Looduse Infosüsteemi), millega luuakse uusi võimalusi andmete esitamiseks ja töötlemiseks. Eesti Looduse Infosüsteemi arendamist juhib Keskkonnaministeerium koostöös programmi elluviija ja partneritega.

Viimati uuendatud 02.10.2023