Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.
Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liigid, mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust alates, taimede puhul loetakse selliseks piiriks XVIII sajandi keskpaika. Enne neid tärmineid Eestisse jõudnud võõrliigid on enamasti niivõrd naturaliseerunud, et nende vastu ei ole praktiliselt võimalik enam midagi ette võtta, samuti on kooslused nendega juba teatud määral kohanenud.
Globaalne kaubandus, põllumajanduslike ja tööstusettevõtete tegevus on tekitanud olukorra, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslikke levikumehhanisme pidi poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikute saareriikide probleemiks olnud võõrliikide invasioon on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks.
Lisainfo
Merike Linnamägi
looduskaitseosakonna nõunik
[email protected] või [email protected]
626 2900
Tutvu Euroopa Liidu ühtse võõrliikide nimekirjaga Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:
- sisenevad kohalikku toiduahelasse
- konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše
- võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele
- on patogeenide ja parasiitide kandjateks
- hübridiseeruvad lähedaste liikidega
- nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust
Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks.
Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel.
Vaata ka võõrliikide leiukohti.
Viimati uuendatud 20.02.2023