EL puidumäärus

2010. aasta oktoobris võttis Euroopa Liit vastu uue puidumääruse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vastu võitlemiseks. Määrus hakkas kehtima 3. märtsist 2013.

Määrusega tõkestatakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodetega kauplemist kolme peamise kohustuse abil:

  • keelatakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete laskmine ELi turule;

  • ELis kauplevatel ettevõtjatel, kes lasevad puitu esimest korda ELi turule, tuleb rakendada nõuetekohast hoolsust;

  • tuleb pidada arvestust oma tarnijate ja klientide üle.

Määrus hõlmab mitmesuguseid puidust saadud tooteid, kaasa arvatud täispuidust tooted, põrandakatted, vineer, tselluloos ja paber. Määrust kohaldatakse nii imporditud kui liikmesriikides toodetud puidu ja puittoodete suhtes.

Vastu on võetud delegeeritud määrus puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustuste ning järelevalveorganisatsioonide tunnustamise kohta ning rakendusmäärus, milles sätestatakse nõuded ettevõtjate poolt kasutatavale „nõuetekohase hoolsuse süsteemile ning järelevalveorganisatsioonide kontrollimisele.

Koostatud juhendmaterjal seletab puidumääruse täpsemalt lahti ning annab juhised, kuidas erinevates olukordades peaks käituma nii puidu turuletoojad kui kontrollijad.

Eestis on puidumääruse rakendamise eest vastutavaks pädevaks asutuseks määratud Keskkonnaamet, kes muuhulgas kontrollib, kuidas määruse nõudeid täidetakse. Täpsemat infot puidumääruse kohta saab lugeda Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Mis on nõuetekohane hoolsus?

Nõuetekohase hoolsuse mõiste tähendab, et ettevõtjatel tuleb rakendada riskijuhtimist, et vähendada ohtu lasta ELi turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu või tooteid, mis seda sisaldavad. Nõuetekohase hoolsuse süsteemil on kolm peamist elementi.

Teave

Ettevõtjal peab olema juurdepääs infole, mis kirjeldab puitu ja puittooteid, ülestöötamisriiki, kogust ja tarnija andmeid ning siseriiklike õigusaktide järgimist.

Ohu hindamine

Ettevõtjal tuleks ülalnimetatud teabe põhjal ja arvestades määruses sätestatud kriteeriumeid hinnata ohtu, kas tema tarneahelas võiks olla ebaseaduslikku puitu.

Ohu vähendamine

Kui hindamine näitab, et tarneahelas on ebaseadusliku puidu oht, saab seda ohtu vähendada, nõudes puidu tarnijalt täiendavat teavet ja kontrolli.

Rakendamine ja jõustamine

Liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga koostöö tagamiseks, et tagada ELi puidumääruse täitmine (EUTR artikkel 12) on EK moodustanud EL puidumääruse ja EL FLEGT-määruse (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT ehk metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse) ekspertgrupi, mis on alates 2014. aastast aidanud EK-l tagada EUTR-i ja FLEGT-määruse ühtne rakendamine kogu Euroopa Liidus. Seoses EUTR-iga on ekspertgrupi ülesandeks vahetada teavet pädevate asutuste vahel ja komisjoniga EUTR-i artikli 8 lõikes 4 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud kontrollide käigus avastatud puuduste ning määruses sätestatud karistuste kohta kooskõlas EUTRi artikliga 19, selgitades välja parimad tavad ja jagades saadud kogemusi. Kohtumiste kokkuvõte avaldatakse komisjoni ekspertrühmade registris.

16.03.2022 EL puidumääruse ja EL FLEGT-määruse ekspertgrupi kohtumise protokolli kohaselt:

1. Vene Föderatsioon on keelanud kaubagruppide 4401 21, 4401 22, 4403 ja 4408 (tollitariifistiku numbrid) väljaveo. Nimetatud kaubagruppide EL turule laskmine on ELi puidumääruse kohaselt keelatud. Vastavat kontrolli teostab kauba deklareerimisel Toll. Kui nimetatud kaubal on õnnestunud Toll läbida ja sellega soovitakse tehinguid teha, siis ettevõtjad peaksid tehingust loobuma ja edastama info Keskkonnaametile.

2. Vene Föderatsioonist teiste EL puidumääruses nimetatud kaubagruppide puidu või puittoodete EL turule laskmine ei ole keelatud, kui ettevõtja on täitnud täies ulatuses nõuetekohase hoolsuse. Viide FSC või PEFC sertifitseerimissüsteemi nõuete jätkuvale täitmisele ei ole pädev (sertifitseerimissüsteem on peatatud). Ettevõtja ei saa hinnata ebaseadusliku puidu esinemise riski väheseks, kui pole rakendanud täielikku riskihindamist. Riskihindamise käigus tuleb tuvastada ja kontrollida tuvastatu õigsust:

  • Metsa ülestöötamise piirkond (konfliktipiirkond on ebaseaduslik puit)
  • Metsa ülestöötamise load ja loa omanikud
  • Kogu tarneahel metsast metsatööstusse ja metsatööstusest EL ettevõtjani
  • Kogu tarneahela ettevõtete otsesed ja kaudsed omanikud
  • Rahavooge teenindavad pangaasutused

Ebaseadusliku puidu riski saab lugeda väheseks vaid juhul, kui puit on ülestöötatud seaduslikult ja kogu tarneahel on tuvastatud ning puudub seos santsioonide all olevate isikute ja ettevõtetega. Samuti  pole kasu saanud isikute ja ettevõtete kaudu rahastatud sõjategevust.

Ainult täieliku riskihindamise ja selle alusel vähese ebaseadusliku puidu riskiga puitu saab EL turule lasta. Vahendaja kasutamisel lasub ka ettevõtjal nõuetekohase hoolsuse täitmise kohustus.

Samuti tuleb täita EL nõukogu määrust nr 269/2014 mis sätestab et rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks  määruses loetletud juhtudel füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.

Keskkonnaamet nõuab kõigilt ettevõtjatelt täielikku riskihindamist ja möönab, et olukorda arvestades on riskihindamine väga keerukas. Vahendaja kasutamisel soovitame puittooteid mitte osta, kui kaasas pole kirjalikus vormis täielikku riskihindamist, milles on jälgitav vähese riski hinnanguni jõudmine.

Valgevenest on keelatud kogu kaubagruppi 44 kuuluva puidu ja puittoodete EL turule laskmine, välja arvatud juhul kui:

  • Leping on sõlmitud enne 2. märtsi 2022 ja täidetud enne 4. juunit 2022.
  • Täidetud on täies ulatuses nõuetekohane hoolsus (vaata p. 2)

Keskkonnaameti tegevus ja soovitused on samad, mis punktis 2.

Viimati uuendatud 27.04.2022