Järelevalve

Ebaseaduslik raie on metsaseaduse nõudeid eirates tehtud raie, millega kaasneb keskkonnakahju. Alates 2002. aastast koondab infot ebaseaduslike raiete kohta Keskkonnainspektsioon, kes sellest ajast alates on hinnanud ka ebaseaduslikult raiutud puidu kogust ja määranud raietega tekitatud keskkonnakahju (alates 2014. aastast puuduvad ebaseaduslikult raiutud puidu koguse andmed kuupmeetrites). 1. jaanuaril 2021 ühendati Keskkonnaamet ja -inspektsioon üheks asutuseks ning sellest alates tegeleb ebaseaduslike raietega Keskkonnaamet.

Keskkonnajärelevalve andmed näitavad, et metsaõigusnormide rikkumised on eelmise sajandi lõpuga võrreldes kordades vähenenud. Kui 1995. aastal registreeriti metsanduslikke rikkumisi üle Eesti ligi 1900 ja 2002. aastal isegi 2267, siis 2020. aastal oli rikkumisi 67. 2019. aastal registreeriti 59 metsade majandamisega seotud rikkumist.

Kõige rohkem metsarikkumisi registreeriti 2019. aastal Tartumaal (17 juhtumit) ja Ida-Virumaal (12 juhtumit). 2020. aastal oli enim rikkumisi Harjumaal (16) ja Ida-Virumaal (9). Trahvide arv kasvas 42-lt 49-le ning trahvisumma kokku kasvas 13 948 eurolt 21 948 eurole.

Põhjalikuma ülevaate leiate Keskkonnaagentuuri koostatud Aastaraamatust "Mets 2019".

Õigusrikkumiste vähenemisele on kaasa aidanud seadusandluse täpsustamine, samuti on paranenud järelevalvevõimekus ning koostöö ametkondade vahel, näiteks maksu- ja tolliameti ning politseiga. Samas on ka metsaomanikud teadlikumaks saanud ning muutunud on ühiskonna suhtumine.

Metsanduslikku järelevalvet teeb Eestis Keskkonnaamet. Rikkumistele jõutakse jälile plaanilise kontrolli käigus aga ka tänu vihjetele ning maksu- ja tolliametilt ja politseilt saadavale informatsioonile.

Mille vastu eksitakse?

Ebaseaduslike raiete väike arv ja nendega kaasnenud vähene keskkonnakahju viitavad pigem metsa ülestöötamisel tehtud üksikutele eksimustele, mitte sihilikele ja omakasupüüdlikele tegudele.

Rikkumised tekivad peamiselt siis, kui metsa ei raiu metsaomanikud ise, vaid võõrandavad raieõiguse või annavad töö teha teistele isikutele. Sellega kaasnevaid kohustusi aga iga kord ei täideta. Vajalikud dokumendid või kanded jäetakse vormistamata ja ei tõendata metsamaterjali valdamise seaduslikkust.

Viimasel ajal on aga sagenenud rikkumised, kus metsaomaniku loata sõidetakse tema maal, püstitatakse sinna telke ja tehakse lõkkeid, millega võidakse kahjustada ka kasvavaid puid.

Omaette probleem on pinnase kahjustamine. Metsa majandamise eeskirja järgi metsamaal asuvaid sihte, kraave, sildu ja truupe lubatud raietöödel kahjustada juhul, kui need korrastatakse metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul või ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates.

Hea tava: räägi naabritega
Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks ja seal tuleks võimalikult palju ka kohalike huvidega arvestada. Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu eelnevalt naabritega läbi rääkida, mis aitab hilisemaid arusaamatusi ära hoida.

Juhul, kui masinad on metsa väljaveoga metsasihte ja truupe lõhkunud, soovitab Keskkonnainspektsioon rikutu taastamisega mitte jääda ootama seadusega lubatud aasta möödumist, vaid asi esimesel võimalusel korda teha.

Kes teeb järelevalvet?
2010. aasta oktoobris võttis Euroopa Liit vastu uue puidumääruse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vastu võitlemiseks ja see hakkas kehtima 3. märtsist 2013.

Keskkonnainspektsioon on määruse mõistes pädev asutus, kelle ülesanne on ka kontrollida aktis sätestatud nõuete täitmist. Kui siiani keskendus inspektsioon siseriiklikult varutud puidu ja sellega sooritatavate tehingute nõuete täitmise kontrollile, siis kehtima hakanud määrus annab õiguse teha kontrollitoiminguid ka välisriigist pärit puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu üle.

Keskkonnainspektsioon teeb järjest tihedamat koostööd maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveametiga. Ühised reidid ja info vahetus aitab tagada õiguskuulekust metsanduse valdkonnas.  
 

Loe ka

Viimati uuendatud 19.05.2022