Arengukava eesmärgid on sealhulgas:
-
tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine,
- luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks sh töökohtade säilitamiseks ja loomiseks,
- suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse,
- tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet,
- mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades,
- tõhustada erametsade majandamist.
Milleks uus metsanduse arengukava?
Vajadus metsanduse arengukava koostamiseks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsaseaduse paragrahvi 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
Arengukava ja sellega seotud dokumendid
Vaata ka:
Metsandusnõukogu
Metsandusnõukogu moodustati keskkonnaministri käskkirjaga (14.11.2014. a nr 929) metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruannete hindamiseks ja metsandus-küsimustes keskkonnaministri nõustamiseks.
Nõukogusse kuuluvad:
Eesti Maaülikool;
Keskkonnaagentuur;
Eesti Erametsaliit;
Tartu Ülikool;
Eesti Keskkonnaühenduste Koda;
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;
Riigimetsa Majandamise Keskus;
SA Erametsakeskus;
Eesti Metsataimetootjate Liit;
Riigikogu;
Põllumajandusministeerium;
Keskkonnaministeerium.
*18. mai 2016 metsandusnõukogus lepiti kokku, et eraldi kohtutakse keskkonnaorganisatsioonidega. 27. mail 2016 toimunud kohtumise protokollist leiab keskkonnaorganisatsioonide seisukohad
Lisamaterjalid
Mis on vääriselupaik ehk VEP?
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
Metsaseaduse järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:
- alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
- leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
- esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).
Vääriselupaiku saavad määrata vaid tunnistusega spetsialistid, kes juhinduvad väljatöötatud metoodikast.
Tunnistuse saamiseks tuleb läbida koolitus, mida korraldab Keskkonnaministeerium. Kõiki esitatud vääriselupaiga ettepanekuid kontrollivad omakorda Keskkonnaameti spetsialistid (erandiks on vaid RMK määratud uued vääriselupaigad riigimaal). Seejärel kantakse vääriselupaigad keskkonnaregistrisse, kus nende andmeid saab muuta vaid Keskkonnaameti nõusolekul.
Vääriselupaikade kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ning vabatahtlik eramaal. Eramaal on võimalik sõlmida leping vääriselupaiga kaitseks. Lepinguid sõlmib SA Erametsakeskus.
Vääriselupaiku, nende määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2. Vääriselupaiku on võimalik näha nii metsaregistri kui ka keskkonnaportaali avalikus teenuses.
Mis on range kaitse töörühm?
Metsanduse arengukava aastani 2020 üheks eesmärgiks on tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine.
Ühe meetmena nähakse ette rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamist, vajakute hindamist ja realiseerimist peamiselt olemasolevate kaitse- ja hoiualade arvelt. Seega on moodustatud töörühm rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmiseks, lühidalt range kaitse töörühm.
Komisjoni ülesanneteks on:
- Moodustada MAKi koostamiseks töörühmad.
- Koordineerida töörühmade tööd ja MAKi eelnõu koostamist.
- Esitada keskkonnaministrile MAKi eelnõu hiljemalt aprillis 2010. a.
- Vastutada arengukava valdkondadevaheliste seoste ülevaatamise ja ajakohastamise eest.
Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine, sh suurendada investeeringuid metsamajandusse, tõhustada erametsade majandamist
Metsaressursside säilitamine ja suurendamine ning nende roll globaalses süsinikuringes
- metsamaa pindala
- metsa tagavara
- metsa vanuseline struktuur
- süsinikuvaru
Metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõu säilitamine
- saastekoormus
- defoliatsioon
- metsakahjustused
Metsa tootlike funktsioonide säilitamine ja suurendamine
- juurdekasv ja raied
- ümarpuit
- mittepuidulised tooted
- mittepuidulised teenused
- metsamajanduskavadega kaetud metsamaa
Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitse ja kohane suurendamine
- puuliigiline koosseis
- metsauuenemine
Muude sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine
- metsaomand
- puidukasutus
- puidul põhinev energiatootmine
Eesmärk: tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine
Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitse ja kohane suurendamine
- looduslikkus
- introdutseeritud puuliigid
- surnud puit
- geneetilised ressursid
- maastikuline mosaiiksus
- ohustatud metsaliigid
- kaitstavad metsad
Metsade kaitsefunktsioonide säilitamine ja suurendamine metsamajanduses (eriti pinnase ja vee kaitse)
- kaitsemetsad (mulla, vee ja teiste ökosüsteemi funktsioonide kaitse)
- kaitsemetsad (infrastruktuuri kaitse ja kaitse looduslike häiringute vastu)
Eesmärk: luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks.
Töökohtade säilitamiseks ja loomiseks, suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse, tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet, mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades, tõhustada erametsade majandamist.
Muude sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine
- metsasektori panus SKPsse
- puhastulu
- investeeringud metsandusse
- tööhõive metsasektoris
- tööohutus ja tervisekaitse
- puidukasutus
- puidukaubandus
- puidul põhinev energiatootmine
- rekreatsioon
- kultuurilised väärtused
- metsateadus, -haridus ja koolitus
Viimati uuendatud 22.12.2022