Vanadest uusi tooteid õmmeldakse selle projekti raames üle Eesti: Eesti vanglateenistus toodab lapitekke, Sihtasutus Hea Hoog toodab põllesid, pajakindaid, tekstiilist kotte, dekoratiivpatju ning väikeseid vaipu töökeskustes Tallinnas, Rakveres, Raplas, Uuemõisas ja Võisikul. Uued valmistooted antakse 2020. aastal avatud uute AS Hoolekandeteenuste Kodude sisustamiseks.
Projekt on üks osa Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa Komisjoni Eesti esinduse läbiviidavatest tegevustest 2020. aastal. Projekti koostööpartnerid on Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Keskkonnaministeerium, disainer Reet Aus (Aus Design OÜ), Uuskasutuskeskus, Hoolekandeteenused AS (sh Sihtasutus Hea Hoog) ja Eesti Vanglateenistus.
Projekti alguse video:
Projekti lõpu video:
(disainer Reet Aus
tehnoloog Sarah Lill
video ja fotod sel lehel Raigo Pajula)
Hetkeseis ja tulevik
Tekstiilijäätmete ümbertöötlemise üheks kitsaskohaks on materjalide mitmekesisus ühes tootes. Selleks võivad olla nööbid, lukud või needid, kuid samuti on tooteid, mis koosnevad eri tekstiilidest. Samuti on problemaatilised sünteetilised ja muud tehismaterjalid, ennekõike viimastes leiduvate mikroplastide tõttu.
Korduskasutus on Eestis tõusutrendil, kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumispunkte ja konteinereid on aastatega juurde tulnud ning samuti on suuremad korduskasutusorganisatsioonid avanud ühe rohkem kauplusi, mis aitab kaasa jätkusuutliku rõivatarbimise propageerimisele.
Kasutatud rõivaste ja tekstiilide valdkonna suurim väljakutse on kiirmoe pidev kasv ja sellest tulenev rõivaste madal kvaliteet ning puudulikud ringlussevõtu võimalused Eestis ja naaberriikides. Kokku kogutavate rõivaste madalat kvaliteeti võib tingida ka rõivaste kauem kasutamine ja uued ärimudelid, mis aitavad inimestel kõrgema kvaliteediga rõivaid ja tekstiile ise maha müüa ja tulu teenida.
Kuigi Eestis tuleb tekstiil juba praegu teistest jäätmetest nende tekkekohal eraldi koguda, puudub täna üleriigiline lahendus tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks. Ringmajanduslikku lähenemist ja kasutatud rõivaste ringlussevõttu toetab ka Euroopa Liidu nõue koguda alates 2025. aastast tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi.
Kas teadsid...
2020 juuli lõpus avas Keskkonnaministeerium Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kohalikele omavalitsustele suunatud toetusmeetme jäätmete liigiti kogumise edendamiseks, mis puudutab ka tekstiilijäätmete kogumist. Toetusmeetme kohta saab lugeda SIIT.
Lähiaastatel plaanib riik suunata veelgi rohkem vahendeid jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks, sh tekstiilijäätmete ümbertöötluse lahenduste arendamiseks Eestis.
2021. aastal avaldatakse üle-Euroopaline tekstiilistrateegia, et suurendada tekstiili ringlussevõtmist. Strateegia koostamisel tuleb arvestada tekstiili väärtusahela kõikide etappidega, alates toormest kuni jäätmekäitluseni, soodustada innovaatilisi lahendusi. Algatustesse teeb oma seisukohad ka Eesti, et vältida Eesti muutumist kasutatud tekstiili sihtkohaks.
Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring valmib 2021. aasta kevadel. Üheks kuuest fookusvaldkonnaks on tekstiilitööstus, kus muuhulgas analüüsitakse tekstiilijäätmete käitlemise parendamist.
Kuna täna puuduvad lahendused tekstiilijäätmete tõhusaks ringlussevõtuks, on tekstiilijäätmete tekkimist võimalik täna ja kohe vähendada teadlikumalt ja vähem tarbides.
Vaata lihtsaid võtteid, kuidas vähendada tekstiilijäätmeid!
- Enne kui katkise rõiva ära viskad, proovi seda parandada või muuta kasutuna seisvat rõivaeset millekski uueks.
- Laenuta riideid – väga pidulikke või muidu erilisi kostüüme ei pea omale ostma, eriti kui on tõenäoline, et vajad eset vaid ühe korra elus.
- Osta kasutatuna – tihti leiab teise ringi poest nii kvaliteetseid kui ka isikupäraseid tooteid.
- Kui oled otsustanud soetada uue rõivaeseme, vali kauakestev ja kvaliteetne toode. Tore, kui leiad taaskasutatud materjalist eseme. Alati tasub eelistada looduslikest materjalidest ja eriti veel monomaterjalist ehk ühest materjalist, mitte erinevatest kiududest valmistatud tooteid, sest neid on hiljem lihtsam ümber töödelda. Kohalikku tekstiilitoodangut eelistades on toote jalajälg kordi väiksem. Samuti toetad sellega ka kohalikku majandust.
- Terved ja puhtad tekstiilitooted, mida Sa enam ei vaja, anna ära, müü või anneta!
Rändnäitus “Kas teksapükstes üldse lastakse taevasse?”
2020. aastal käivitas Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Keskkonnaministeeriumiga tekstiilmaterjalide taaskasutusprojekti Tekstiil ringlusse!. Koostöös disainer Reet Ausi, MTÜ Uuskasutuskeskuse, AS Eesti Vanglatööstuse ja AS Hoolekandeteenustega disainiti ja valmistati 375 kodutekstiili toodet, mis anti üle AS Hoolekandeteenuste vastvalminud kodudesse erivajadustega inimestele.
Väga edukaks kujunenud projekti jätkuna korraldab Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Reet Ausiga rändnäituse „Kas teksapükstes üldse lastakse taevasse?“, mis alates novembrist 2021 kuni veebruarini 2022 ringleb viies asukohas üle Eesti. Kutsume teid rändnäitust vaatama alates 5. novembrist Kristiine keskuse 2. korrusel.
Kes ise kohale ei jõua, võib stendidel toodud taaskasutustoodete tegemise juhistega tutvuda faili alla laadides:
Kel huvi, siis rändnäitust saab külastada Tallinnas või mujal Eestis järgmistel aegadel ja asukohtades:
- 5. – 17. november 2021 Tallinn, Kristiine Keskus
- 18. november - 1. detsember 2021 Jõhvi, Pargi Keskus
- 2. -15. detsember 2021 Narva, Astri Keskus
- 13. – 26. jaanuar 2022 Tartu, Lõunakeskus
- 27. jaanuar – 9. veebruar 2022 Pärnu, Kaubamajakas
Tulge ise ja kutsuge sõbrad-tuttavad ka kaasa!
(fotod: Raigo Pajula)
Vastavalt Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirangutega tuletame meelde, et kuna Kristiine kaubanduskeskus on avalik ruum, tuleb ka meie näitust külastades kanda maski. Lisainfot leidub kriis.ee lehel.
Disainiöö festival
14.–20.09.2020 näitus: Reet Aus // Kas teksapükstega üldse lastakse taevasse?
Inimesed nõuavad roherevolutsooni, keskkonnast on saanud turvarisk, jätkusuutlikkusest poliitkampaania. Linnad konkureerivad rohepealinna tiitlile, Euroopa Liit kehtestab uusi direktiive. Kliimaneutraalsus on sidesõna. Ringmajandus on moesõna. Kas me teame, mida see üldse tähendab? Oleme selleks valmis? Väljapanek räägib loo komplekssusest – pidurdamatult tootva liini peatamise püüdlusest. Lootusest, et prügi meid ei mata. Revolutsiooni võimalikkusest.
Esmaspäeval, 14. septembril avati Disainiöö festivalil näitus “Kas teksapükstega üldse lastakse taevasse?”, mis otsib võimalusi tekstiilijäätmete otstarbekaks kasutamiseks. Näitusel eksponeeritavad taaskasutustooted on Reet Ausi disaini järgi õmmelnud psüühilise erivajadusega inimesed ja naiskinnipeetavad. Näitus on osa Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Keskkonnaministeeriumi laiemast kampaaniast „Tekstiil ringlusse!“.
Foto: Raigo Pajula
Näituse üks kandvatest ideedest on, et taaskasutus on jõukohane kõigile ning pakub palju loomingulisi võimalusi. Samuti räägib näitus probleemi keerukusest ning püüdlusest katkematult tootva tekstiilitööstuse hoogu peatada. Lootusest, et prügi meid ei mata. Taaskasutuse revolutsiooni võimalikkusest enne 2025. aastat, mil peame Euroopa Liidu uute normide kohaselt hakkama tekstiilijäätmeid koguma muudest jäätmetest eraldi.
Taaskasutustoodete disainiga tegeleva Reet Ausi sõnul on viimane aeg teadvustada tekstiilitoodete eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkust, kuna koos tekstiiliprügi eraldi kogumisega peame hakkama mõtlema ka sellele, mida kogutavate rõivaste ja jääkidega peale hakata. “Tekstiilijäätmete alla mattumise ühe lahendusena otsime abi ringdisainilt. Disainiöö näitusel saab näha kodutekstiilitooteid, mille toormaterjaliks kasutame Uuskasutuskeskuses annetustena kokku kogutud ning prügikastist päästetud vanu teksapükse ja kodutekstiile,” ütleb Aus.
Ausi sõnul on näituse mõte anda inimestele ideid koduseks taaskasutuseks, et juba olemasolevaid rõivaid ja tekstiile hakataks uuel otstarbel kasutama. “Selle asemel, et osta uus paar pajalappe või poekott, saab näiteks oma vanast teksapaarist teha ise täpselt samu asju. Näitusel saab pildistada kõikide toodete sammhaaval valmistamise õpetust ning proovida neid siis kodus ise järele teha,” täiendab Aus.
Näitusel on väljas väärtustava taaskasutuse meetodil valminud kodutekstiilitooted, mille valmistasid SA Hea Hoog töökeskuste kliendid – vanadest teksadest tehti põllesid, pajalappe, kotte, dekoratiivpatju ning vaipu. Tallinna Vangla naiskinnipeetavad õmblesid aga kodutekstiilidest lapitekke. Valminud tooted antakse ASi Hoolekandeteenused 2020. aastal avatud uute kodude sisustamiseks.
Nii on näitusel lisaks keskkonnaprobleemide teadvustamisele ka sotsiaalne mõõde, kuna taaskasutustoodete valmistamisega saavad tööd ja loovat väljundit psüühilise erivajadusega inimesed SA Hea Hoog töökeskustes ja naiskinnipeetavad – sihtgrupid, kes on täna ühiskonnast kõrvale jäänud. “Nad tulevad täpselt samamoodi igal hommikul tööle, saavad selle eest tasu ning on täiesti normaalne osa meie ühiskonnast,” sõnab Reet Aus, lisades, et see on paraku teema, millel keegi täna väga palju rääkida ei soovi ning seda enam on hea meel, et Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Keskkonnaministeerium tekstiiliringlust edendades ka sotsiaalsetele teemadele tähelepanu pööravad.
Materjalidest on näituse keskmes just teksariie, kuna seda leidub igas riidekapis ning on igapäevaste kodutekstiilide valmistamiseks piisavalt vastupidav. Lisaks on uue teksariide tootmise keskkonnajalajälg suur ning teksapükstest uute toodete tegemine hoiaks kangast kauem ringluses.
Näitus on tasuta ning avatud 14.–20. septembrini. Näituse avamise päeval saab seda külastada kuni kella 20.00-ni; T–L on näitus avatud kell 12–20 ning P kell 12–18. Pärast Disainiööd läheb väljapanek rändtuurile suurematesse kaubanduskeskustesse üle Eesti.
Loe näituse kohta lisa Disainiöö veebist või Facebookist.
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Keskkonnaministeerium ühendasid jõud, et edendada tekstiilimaterjalide ringlussevõttu ning julgustada inimesi tekstiile taaskasutama. Näitus on sündinud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Keskkonnaministeeriumi, Reet Ausi, Uuskasutuskeskuse, AS Hoolekandeteenuste, SA Hea Hoog ja Vanglatööstuse AS koostöös ning on üks osa Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa Komisjoni Eesti esinduse tegevustest 2020. aastal.
--
Arvamusfestival 2020
Arutelu: Mida saab igaüks meist teha kliima säästmiseks?
Põhiseadus 100 laval arutlevad reedel, 14. augustil kell 18.00–19.30 Kadri Simson (Euroopa Komisjoni energeetikavolinik) Rene Kokk (keskkonnaminister), Reet Aus (EKA vanemteadur ja disainer) ning Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi programmidirektor) Marii Karelli modereerimisel selle üle, kuidas soodustada taaskasutust ning kliimasõbralikumalt tegutseda.
Arutelu üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/263845898252102
Arutelu video Facebookis: https://www.facebook.com/390158814428177/videos/620072298922956/
Tekstiilitöötoad: Taaskasutuse telgis leiavad aset töötoad disaineritega ning Uuskaskutuskeskuse juhendamisel toimub tekstiilijäätmete sorteerimine.
Reedel, 14. augustil on telk avatud kell 12:00–17:30. Terve aja vältel toimub nii Uuskasutuskeskuse tekstiilijäätmete sorteerimine kui ka Reet Ausi töötuba, kus on võimalik õppida töövõtteid kulunud või katkiste rõivaste uuendamiseks ja nutikaks taaskasutuseks.
Laupäeval, 15. augustil on telk avatud kl 10.00–18.00. Selle vältel toimub samuti Uuskasutuskeskuse tekstiilijäätmete sorteerimine ning lisaks saab Anna Lutteri töötoas meisterdada pakutehnikas kaunistustega poekott.
Tekstiilitöötubade üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/725768574927204
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas kliimamuutusi leevendades, olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutades, elurikkuse kadu tagasi pöörates Euroopa Liidu majandust kestlikuks muuta.
Euroopa rohelise kokkuleppe üks peamisi alustalasid on ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on ressursside vōimalikult suures mahus ärakasutamine tootmises ning toodete ja materjalide taaskasutus. See võimaldab luua toodetele, komponentidele ja materjalidele suurima kasuliku väärtuse, loob värskeid võimalusi ettevõtetele paremini konkureerida ressursside vähenemise tingimustes ning pakkuda süsteemset jäätmete vältimist ja vähendamist.
Loe lisa:
Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe veebilehelt:
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe meetmetest: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu_et
Euroopa Komisjoni esinduse kodulehelt: https://ec.europa.eu/estonia/news/kliima_et
Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse strateegiale tänavu juunis. Loe rohkem: https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/eesti-ringmajanduse-arengudokument-ja-tegevuskava
Valminud on värske uuring, mis toob välja võimalused tekstiilitoodete ringluse suurendamiseks Baltikumis. Uuringu viisid läbi PlanMiljø Taanis, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Eestis, Green Liberty Lätis ning Textale ja KTU APINI Leedus. Uuringut rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Sellega saab tutvuda SEI kodulehel.
- Praegu tarbitakse maailmas aasta jooksul hinnanguliselt kaks korda rohkem rõivaid kui aastal 2000.
- Tekstiili korduskasutus ja tekstiilijäätmete ringlussevõtt on probleem üle maailma. Hinnanguliselt läheb maailmas 73% turule pandud riietest kas prügimäele või põletusse.
- Samuti on leitud, et osades riikides jäävad inimestel kõigist ostetud riietest 40% kappidesse ega jõua kunagi ostja selga.
- Euroopa Liidus on seisu paremaks peetud ning erinevate uuringutega leitud, et ligi pool liigiti kogutud tekstiilidest suunatakse ringlusse.
- Eestlased tarbivad aastas 16 400 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile, mis teeb inimese kohta ca 12,4 kg ning eestlasest Baltimaade suurima ostleja. Lisaks tarbitakse kasutatud rõivaid ja tekstiile.
- Kokku tarbiti Baltimaades 2018. aastal pisut alla 48 000 tonni uut tekstiili.
- 2018. aastal koguti Eestis kokku iga inimese kohta 3,7 kg tekstiilijäätmeid. Võrdluseks: teistes Baltimaades KOGUTI samal aastal kokku vaid 1,1 kg tekstiilijäätmeid inimese kohta.
- Teise ringi (second-hand) tekstiili tarbiti 2018. aastal Eestis keskmiselt 2,4 kg.
Allikad:
- Ellen Macarthur Foundation
- World Bank Group
- Stimulating Textile-to-Textile Recycling. Nordic Council of Ministers TemaNord 2017:569. Autorid: Watson, D., Elander, M., Gylling, A. C., Andersson, T., & Heikkilä, P. (2017)
- Used Textile Collection in European Cities. Autorid: Watson, D., Aare, A. K., Trzepacz, S. and Dahl Petersen, C. (2018)
- Post-consumer textile circularity in the Baltic countries: current status and recommendations for the future. Autorid: David Watson, Kerli Kant Hvass, Harri Moora, Kristiina Martin, Viktorija Nausėdė, Inga Gurauskiene, Dace Akule (2020)
Tekstiilitoodete kogumine ja -jäätmete käitlemine
Eestis tuleb tekstiil juba praegu teistest jäätmetest nende tekkekohal eraldi koguda. Eesti on hetkel võrreldes teiste Balti riikidega üsna edumeelne kasutatud rõivaste ja tekstiilide liigiti koguja, kogudes liigiti kokku hinnanguliselt 30% aasta jooksul turule pandud uutest rõivastest ja tekstiilides.
- Kokku kogutakse 2018. aasta andmete põhjal meil rõivaid ja tekstiile liigiti 4868 tonni aastas. Jäätmetena läheb käitlemisele Eestis (eelkõige põletamisele ja ladestamisele) tollest 2408 tonni aastas.
- Liigiti kogutud 4868 tonnist:
- Müüdi korduskasutuseks kasutatud rõivaste poodides Eestis 584 tonni
- Annetati korduskasutuseks Eestis 97 tonni
- Müüdi või annetati hulgimüüjale/kogujale Eestis 12 tonni
- Eksporditi korduskasutuseks 1065 tonni
- Eksporditi ringlussevõtuks 596 tonni
- Eksporditi sorteerimata 106 tonni
- Käideldi jäätmetena Eestis 2408 tonni
Protsentide keeles: eksport 36%, Eestis jäätmetena käitlemine 50% ning Eestis korduskasutus 14%.
Allikas:
Euroopa Liidu eesmärk on aastaks 2050 jõuda kliimaneutraalse majanduseni. Selle sihi saavutamiseks peab oma panuse andma iga tööstusharu, sest enam kui pool kasvuhoonegaasidest tekib just materjalide kasutamisest – nende kaevandamisest, transpordist, töötlemisest, jäätmekäitlusest ja paljust muust.
Rõivatööstus kasutab tootmiseks peamiselt taastumatuid ressursse ning on seetõttu märkimisväärse keskkonnasaaste tekitaja. Tekstiilitööstuse kasvuhoonegaaside koguheide – 1,2 miljardit tonni aastas – on suurem kui kõigil rahvusvahelistel lendudel ja meretranspordil kokku. Lisaks tootmisele tekitab reostust ka tekstiilide värvimine ja töötlemine – 20% kogu tööstuslikust veereostusest maailmas tekitatakse just tekstiilitööstuses.
Kiirmood ning 20 aastaga 400% kasvanud tekstiiltoodete tarbimine on muutnud kasutatud rõivaste ja tekstiilijäätmete jätkusuutliku käitlemise järjest keerulisemaks. Mida rohkem uusi riideesemeid toodetakse, seda suuremaks kasvab ka tekstiiliprügi hulk.
Just seetõttu on tekstiilivaldkond üheks Euroopa prioriteediks: tekstiilitootmise ja -jäätmetega tegelemine on seatud olulisele kohale nii rohelises kokkuleppes kui ka uues ringmajanduse tegevuskavas. Lähema vaatluse alla tuleb lähialajal Euroopa Liidus võtta muu hulgas ressursside (materjalide) tõhusama kasutamise edendamine, et hoida kasutatud materjale Euroopa majanduses võimalikult kaua ning piirata seeläbi süsinikuheidet ja vähendada õhu- ja veereostust.
Täna saab Eestis liigiti kogutud kasutatud rõivaid ja tekstiile anda ära kahel viisil:
Korduskasutamise eesmärgil jäätmerežiimi väliselt ja kasutatud rõivaste ja tekstiilide kui jäätmete kogumise eesmärgil jäätmerežiimis.
Jäätmerežiimi väline rõivaste ja tekstiilide kogumine korduskasutuseks tähendab, et puhtaid ja terveid rõivaid ja tekstiile kogutakse eesmärgiga suunata need läbi ettevõtete, mittetulundusühingute ja abivajajate teisele ringile.
Seega, kui Sul on kodus terveid ja puhtaid rõivaid ja tekstiile, mis on seisma jäänud ja mida Sa ise ei kanna, siis otsi neile võimalusi kordus- ja taaskasutuseks.
- Esimese asjana mõtle, millise uue elu Sa saad nendele anda ise. Taaskasuta rõivaid ja tekstiile ning leia nendele kodus uus otstarve. Seejuures kasuta rõivad ja tekstiilid ära viimase võimaluseni.
- Paku oma rõivaid sõpradele või pane need müüki mõnele kirbuturule või täikale.
-
Kui Sul ei õnnestu rõivaid ja tekstiile kodu sõprade seas või täikadel uuele ringile saata, leia võimalus nende annetamiseks korduskasutusse.Teadus- ja arengustegevuse korralduse seoadus
Kuhu viia?
SEI Tallinna andmetel kogub Eestis kasutatud rõivaid ja tekstiile korduskasutuse eesmärgil 9 organisatsiooni. Nendest 4 on eraettevõtted ja 5 heategevusorganisatsiooni. Sama allika andmetel oli 2018. aastal avalikke tekstiili kogumiskonteinereid Eestis saja ringis, lisaks Uuskasutuskeskuste kastid, n-ö kirbuturud jne.
- Humanal on üle Eesti veidi alla 70 kogumiskonteineri. Vaata asukohti!
- Uuskasutuskeskus võtab annetusi vastu kõigis oma 16 kaupluses üle Eesti, lisaks kogumismajades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Heas korras liigseks muutunud asju saab tuua ka uuskasutuskappidesse suurimates keskustes Tallinnas ja Tartus ning konteineritesse Viimsis, Sakus ja Kiisal. Anneta asju!
- Sõbralt Sõbrale on üle Eesti 19 kauplust, kus võetakse vastu ka puhtaid ja terveid riideid. Vaata asukohti!
- MTÜ Riidepunktil on Eesti eri piirkondades 45 konteinerit. Vaata asukohti!
Kasutatud rõivaste ja tekstiilide kui jäätmete kogumine jäätmerežiimis
- Enne kui katkise rõiva või kanga ära viskad, proovi seda ise parandada või küsi nõu õmblejalt või disainerilt.
- Kui parandamine või puhastamine pole enam võimalik, kasuta rõivad ja tekstiilid koduses majapidamises ära viimase võimaluseni.
- Kasutatud katkiste ja määrdunud tekstiilijäätmed vii kohalike omavalitsuste jäätmejaamadesse ja jäätmekeskuste riidekonteineritesse.
Pea meeles: Kasutatud katkiste ja määrdunud tekstiilijäätmete koht ei ole korduskasutuskonteineris. Korduskasutusse saavad minna üksnes terved ja puhtad rõivad, mida Uuskasutuskeskuse andmetel on nende konteineritesse pandud üksnes 30–40%. Ülejäänud 60–70% Uuskasutuskeskustesse toodud teksiilitooted ei ole teisele ringile minekuks sobivad, sest on katkised või määrdunud. Uuskasutuskeskus tegutseb küll igapäevaselt selle nimel, et sellele suurele osale teksiilijäätmetele erinevate koostööpartneriga otstarvet leida (käsitöölised, loomade varjupaigad jms), siis lõpetab suur osa nendest annetatud tekstiilidest siiski prügimäel.
Laser: Uuskasutuskeskus pole kirik, kus oma tarbimispatud andeks saab
Keskkonnatund: Reet Ausil külas Kaja Tael
Eesti Noorteühenduste Liidu saade Noored Otsustajad: külas keskkonnaministeeriumist Made Saadve
KUKU Raadio Ilmaparandaja: intervjuu Reet Ausiga
ERR: Galerii ja video: Disainiöö uurib 15. sünnipäeva puhul vajaduspõhist disaini
Sirp Näitus “Kas teksapükstega üldse lastakse taevasse?” juhib tähelepanu tekstiilijäätmete probleemile
Femme.ee: Kas teksapükstega üldse lastakse taevasse?
Järva Teataja: Türil antakse vanadele rõivastele uus elu
Maaleht: Kui kergekäeliselt te riideid ära viskate?
Pärnu Postimees: Uuskasutuskeskus rajab kesklinna kogumismaja
Eesti Päevaleht: Eestis tuleb hakata õige pea rõivaid eraldi sortima ja ringlusse võtma
Järva teataja: Paide Vallimäele toodud tonn tekstiilitooteid sorditi läbi
Reet Ausiga Arvamusfestivalil tehtud intervjuu Äripäevas
Aktuaalne Kaamera: Erivajadustega inimesed annavad äravisatud riietele uue elu
Elmar.Elu24: Reet Aus: üks auk su kantud rõivaesemes teeb selle toote veelgi väärtuslikumaks
Kaubandus.ee: Uuskasutuskeskus: e-poe loomine oli keerukas
Geenius.ee: Tekstiiliprügi vähendamisest: Viis lihtsat nippi, kuidas vähendada tekstiiliprügi
Pealinn: VIDEO! Uuskasutuskeskus kutsub hoiduma riiete olmeprügisse viskamisest
Reet Aus: eestlased viskavad asju liiga kergekäeliselt minema
Järva Teataja: Arvamusfestivalile tuuakse tohutu kogus üleliigseid riideid
Bioneer: Kuhu panna kõik meie kantud T-särgid ja teksapüksid?
Keskkonnatehnika: Heategevusprojekt “Tekstiil ringlusse!”
Valminud on uuring, mis toob välja võimalused tekstiilitoodete ringluse suurendamiseks Baltikumis. Uuringu viisid läbi PlanMiljø Taanis, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Eestis, Green Liberty Lätis ning Textale ja KTU APINI Leedus. Uuringut rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Sellega saab tutvuda SEI lehel.
Viimati uuendatud 26.11.2021