Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele, unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahinduslikult vähepopulaarsete võõrliikide, nagu kähriku ja mingi olemasolu meie ökosüsteemides on juba iseenesest suur loodusõnnetus ning on raske ette kujutada probleemi lahendamist või leevendamist ilma jahindusliku tegevuseta.
Jahinduspoliitika
Jahinduspoliitika kujundamine ja riiklike funktsioonide täideviimine on Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala ülesanne.
Valdkonna strateegilise planeerimise ja õigusloome (jahiseadus) väljatöötamisega tegeleb Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ning riiklike funktsioone teostavad Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.
Keskkonnaministeeriumi koostööpartneriks on suurim jahimeeste katusorganisatsioon Eesti Jahimeeste Selts, kellega on sõlmitud haldusleping jahindusalaste ülesannete täitmiseks.
-
Kehtiv jahiseadus
Kehtib alates 2013. aastast -
Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava
Kinnitatud 2012. aastal
Jahiseadus
2013. aastal võeti vastu jahiseadus, mis tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle.
Seaduse jõustumisel muutusid ka ulukite ohjamise korraldamise alused - varasem elupaikade kvaliteedi hindamine asendati ulukipopulatsioonide seisundi jälgimisega.
Igasse maakonda on loodud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajad. Jahindusnõukogudes lepitakse kui palju ja missuguse soolise ja vanuselise jaotumisega loomi kütitakse, kuidas muudetakse jahipiirkondade piire ja kuidas vahetatakse vajadusel välja piirkonna kasutaja ehk jahiselts.
Jahipidamisõiguse tasu
Alates 1. juunist 2013 peavad jahipidamisõiguse tasu maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna.
Tasuda saab internetimaksega, mobiilimaksega või käsimüügipunktide kaudu. Informatsioon ja juhised tasumise kohta asuvad pilet.ee veebilehel.
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi vahel sõlmitud halduslepingu järgi korraldab Eesti Jahimeeste Selts jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist ning annab jahitunnistuse või suuruluki laskekatse tunnistuse. Tunnistuste saamiseks tuleb pöörduda Eesti Jahimeeste Seltsi esindajate poole.
Jahiulukid Eestis
Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 20 liiki imetajaid ja 32 liiki linde. Suurulukeid on kaheksa: põder, punahirv, metskits, metssiga, hallhüljes, karu, hunt ja ilves.
Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus.
Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule.
Jahiulukite seirest saab lugeda siit.
Viimati uuendatud 30.06.2021