Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegelevad nii laste kui ka täiskasvanute keskkonnateadlikkuse suurendamisega ministeeriumi avalike suhete osakond, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond, RMK külastuskorralduse osakond ja RMK Sagadi looduskool ning Eesti Loodusmuuseum.
Keskkonnaameti ja RMK loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustik katab kogu Eesti. Neis on kaasaegsed interaktiivsed püsinäitused ja mitmekesine valik õppevahendid. Kogenud juhendajad viivad läbi õppeprogramme nii keskuses kui õuesõppena ning vajadusel tulevad õppevahenditega ka kooli kohale.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustes osales 2022. aastal riiklikku õppekava toetavates haridusprogrammides kokku üle 100 000 lasteaia- ja koolilapse. Keskkonnahariduslikud õppeprogrammid toetavad riiklike õppekavade läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng rakendamist.
Täiskasvanutele ja peredele loodusväärtuste tutvustamiseks ja keskkonnahoidliku mõtteviisi tutvustamiseks mõeldud üritustel osales lapsi ja täiskasvanuid kokku üle 75 tuhande.
Säästva arengu seadus
Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava
- Alaeesmärk 1: Tagatud on keskkonna ja elurikkuse kaitse
- Alaeesmärk 2: Tagatud on jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus
Prioriteetsed teemad keskkonnateadlikkuse ja -hariduse alases tegevuses keskkonnaministeeriumis
Keskkonnasäästlik tarbimine ja ringmajandus – võimalused igapäevaseks mõistlikuks tarbimiseks, jäätmetekke vältimiseks, uus- ja taaskasutus lähtudes jäätmehierarhia kõrgematest astmetest.
Elurikkuse kaitse – ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede tutvustamine, looduskaitselise tegevuse mõtestamine, ohud elurikkusele, meie sõltuvus elurikkusest, Eesti looduse väärtustamine.
Kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutuste põhjuste tutvustamine, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalike tegevuste tutvustamine nii üksikisiku ja ettevõtte kui ka KOV ja kogu ühiskonna tasandil.
Säästva arengu põhimõtted kajastuvad riiklikus strateegias Säästev Eesti 21. Riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult.
Üksikisik saab arengu jätkusuutlikuks muutmisse panustada siis, kui ta mõistab loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse olulisust ja tarbib keskkonnahoidlikult.
Seega on oluline, et omandatavatel teadmistel on seos päriseluga ja nad aitavad igapäevalelus teha keskkonnahoidlikke valikuid.
Keskkonnateadlikkuse programm ja keskkonnaharidus
Lisaks tegevustele Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toetab riik keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonda KIKi keskkonnaprogrammi kaudu , mille vahendusel korraldatakse keskkonnakasutuse eest ja saastetasudest laekuva raha kasutamist Eesti keskkonna hüvanguks.
Keskkonnateadlikkuse valdkondliku programmi eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlikke tarbimisharjumuste kujundamist ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist. Selleks toetatakse:
- teavituskampaaniate korraldamist;
- loodushoidlikku eluviisi tutvustavaid ettevõtmist;
- teabekandjate loomist;
- keskkonnahariduskeskuste õppematerjalide ja - vahenditega varustamist;
- õpilaste osalemist haridusprogrammides keskkonnahariduskeskustes;
- praktikumilaagreid looduse süvahuviga õpilastele.
2021. aastal osales Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi toetatud üritustel ligi 95 000 õpilast.
Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeerium on sõnastanud ka ühiste tegevuste memorandumi, mille allakirjutamisega lubavad ministeeriumid keskenduda jätkusuutlikule haridusele, sh loodushoidlike väärtushinnangute ning jätkusuutliku tarbimise ja tootmise põhimõtete kujundamisele.
Viimati uuendatud 28.12.2023