Uuring | Lisainfo |
---|---|
Keskkonnateadlikkuse indeksi metoodika |
|
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022 |
|
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest. Raport on koostatud 2020. aasta augustis läbi viidud elanikkonnaküsitluse tulemuste põhjal. Ajaliste võrdluste tegemiseks on kasutatud ka varasemate samalaadsete elanikkonnaküsitluste tulemusi (aastatel 2010, 2012, 2014, 2016 ja 2018). Raport valmis Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse värke uuring näitas, et keskkonnaprobleemid lähevad meie inimestele väga korda. Keskkonnateadlikuks peab end 80% inimestest. Keskkonda puudutava teabe vastu tunneb huvi 95% inimestest, mõne keskkonnaprobleemi pärast on muret tundud 83%. Teadmised ökosüsteemide ja sotsiaalsete süsteemide suhete toimimise kohta on Eesti ühiskonnas valdavalt head ning elanike hoiakud loodushoidlikud. Siiski näitas uuring kohatisi vajakajäämisi keskkonnaalases süsteemses mõtlemises ning keskkonnahoidlikku käitumist ei tunta tihti ära. Küsitluse tulemusena selgus:
|
|
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest. Käesolev raport on koostatud 7. kuni 27. augustini 2018. aastal läbi viidud
|
|
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest mitteformaalses keskkonnaharidusesKäesoleva uuringu eesmärk on saada ülevaade mitteformaalse loodus- ja keskkonnahariduse sisust põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele suunatud aktiivõppeprogrammides; saada ülevaade 2013-2015 programmi “Keskkonnahariduse arendamine” raames korraldatud mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistidele mõeldud täienduskoolitusel omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisest praktikas; saada sisend keskkonnahariduskeskustes töötavate mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide täienduskoolituste kavandamiseks ning saada sisend portaali www.keskkonnaharidus.ee võimalikeks arendustöödeks. Uuringu tegemist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loodus- ja keskkonnahariduskeskustele nõuete seadmineUuringu eesmärk oli kaardistada rahvusvaheline kogemus keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemide rakendamisel viie näiteriigi näitel ning pakkuda välja kolm Eesti konteksti sobivat kvaliteedisüsteemi alternatiivi. Teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ja teiste läbivate teemade rakendamine üldharidusesUuringu eesmärk on anda tõenduspõhine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse /säästva arengu hariduse edendamiseks. Uuring annab ülevaate riiklike õppekavade ühe konkreetse läbiva teema rakendumisest. Lisaks antakse uuringuga üldisem ülevaade läbivate teemade õpetamisest üldhariduses. |
|
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2016Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Suurem osa küsimusi on samas sõnastuses, kui varasemates uuringutes, väiksem osa on ümber sõnastatatud ning iga uuringuga on teemaplokke ja küsimusi lisandunud. 2016. aasta uuringu andmed ei ole seega üks-ühele varasemaga võrreldavad, kuid valdavalt on tendentsid Eesti elanike teadlikkuses, hoiakutes ja käitumises ajas jälgitavad. |
|
Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2014Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Mõned küsimused uuringuankeedis kordasid 2012. aastal läbiviidud uuringu omi, suurem osa on uued või varasemast erineva sõnastusega. |
|
Eesti elanikkonna keskkonnaõiguse alase teadlikkuse uuring 2013Uuringukeskus Klaster viis perioodil aprill-august 2013 läbi Eesti elanikkonna keskkonnaõigusealase teadlikkuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada: |
|
Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju 2012Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milliseid looduskaitsealaseid teadmisi omandavad looduskaitse vallas tegutsevad vabatahtlikud läbi vabatahtliku töö ning kuidas nad saadud teadmisi ja kogemusi hindavad. Samuti sooviti saada ülevaade nende võimalustest ja valmidusest teha tasustamata tööd ja selgitada välja vabatahtliku töö tegemist takistavad tegurid. |
|
Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2012Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Mõned küsimused uuringuankeedis kordasid 2010. aastal läbiviidud uuringu omi, suurem osa on uued või varasemast erineva sõnastusega. |
|
Keskkonnahariduse uuringute lõpparuanded 2012Aruanne 1. Mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide taienduskoolituse vajadus ning õppevahenditega varustatus Aruanne 2. Keskkonna- ja säästva arengu temaatika õppeprotsessi lõimimist toetavad õppemetoodilised materjalid ja näitlikud õppevahendid ning nende kasutamine Aruanne 3. Keskkonnahariduse koostöövõrgustik |
|
Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2010Turu-uuringute AS viis 2010. a aprillist maini läbi telefoniküsitluse 15-74-aastaste Eesti elanike hulgas. |
|
Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2008Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. |
|
Inimene ja keskkond 20072007. aasta lõpus toimus Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinna) tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel arvamusküsitlus “Inimene ja keskkond 2007” Turu-uuringute AS küsitles 1003 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. |
|
Keskkonnaerialade lõpetajate vajadus tööturul 2007Uuringu eesmärk oli anda hinnang kõrgkoolide (kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid) keskkonnaeriala lõpetanute ettevalmistusele ja välja selgitada keskkonnaspetsialistide ametikohtade olemasolu era-ja avaliku sektori asutustes ning nimetatud ametikohtade vajaduse prognoos tulevikus. Küsitleti Eesti tänaseid tööandjaid. |
Viimati uuendatud 24.04.2023