Keskkonnamõju ja seire

Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade Eesti keskkonnaseisundist ja selle muutustest väljaspool otsest inimtegevuse mõju piirkonda, et tagada õiguspõhine keskkonnaseisundi seirekohustuste täitmine ja anda sisendit erinevate tegevus-, arengu- ja korralduskavade mõju hindamiseks keskkonnaseisundi muutustele.

Keskkonnaseire korraldust reguleerib keskkonnaseire seadus (RT I, 18.05.2016, I).

Seaduse järgi on keskkonnaseire keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist.

Looduskeskkonna seire jaguneb riiklikuks keskkonnaseireks, kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseireks ja vabatahtlikuks keskkonnaseireks. Oluline on keskkonnakaitses ka loapõhine ettevõtja seire, mis aitab säilitada ja kontrollida elukeskkonna säilimist ja mida Keskkonnaseire seadus ei reguleeri.

Kuigi Eesti keskkonnaseisund on üldiselt hea, on ka meil jätkuvalt probleeme transpordist lähtuva saaste leviku ja selle vähendamisega, looduse mitmekesisuse säilimise ja veekogude kaitsega. Õigesti kavandatud ja süsteemne pikaajaline elukeskkonna seisundi seire võimaldab hinnata ka keskkonnainvesteeringute tulemuslikkust ja mõju ajas.

  • Seireveeb

    Riiklik keskkonnaseire
  • Keskkonnaseire andmekogu KESE

    Keskkonnaseire andmed kogutakse keskkonnaseire andmekogusse KESE, mis on seotud andmekoguga EELIS ja e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF. Eraldi on ettevõtete loapõhiste andmete infosüsteem KOTKAS, mis praegu ei ole otseselt seotud KESE andmekoguga ja teised ühel või teisel viisil keskkonnaseirega seostuvad andmekogud

Riikliku keskkonnaseire programm

Riiklikku keskkonnaseiret tehakse pikaajalise riikliku keskkonnaseire programmi alusel, mis koostatakse haldusmenetluse seaduse kohaselt avatud menetluses ja mis koosneb 12 valdkondlikust allprogrammist: 1) meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire; 2) välisõhu seire; 3) põhjavee seire; 4) pinnavee seire; 5) mereseire; 6) elustiku mitmekesisuse ja maastike seire; 7) metsaseire; 8) kompleksseire; 9) kiirgusseire; 10) seismoseire; 11) mullaseire; 12) tugiprogramm. Allprogrammid jagunevad vajadusel alamprogrammideks ja seiretöödeks.

Programm tagab ülevaate riigi looduskeskkonna seisundist valitud näitajate alusel tervikuna pikema aja jooksul, võttes arvesse nii looduses toimuvaid muutusi kui ka keskkonnategurite ilmastiku ja kliima  mõju. Tulemused on oluline sisend erinevate normdokumentide nõuete täitmisel ja meetmete rakendamisel, et eristada looduslikke protsesse ja inimtegevusest tingitud muutusi, mida on vaja reguleerida või piirata. Kõiki keskkonna info- ja seirevajadusi ei saa käsitleda ühe riikliku keskkonnaseire programmi raames, sest see muudaks programmi väga suureks ja praktiliselt raskesti teostatavaks.

Andmete vajadus

Riikliku keskkonnaseire andmed peavad näitama riigi kui terviku keskkonna seisundit, rahvusvahelistest nõuetest ja konventsioonidest tulenevate seiretulemuste info kasutamise efektiivsust hea seisundi säilitamisel ja meetmete tõhusust keskkonnaseisundi parandamisel, mida kontrollitakse pidevseirega (keskkonnaseire programm) seal, kus inimmõju pole või on see võrdlemisi väike.

Direktiividest ja regulatsioonidest tulenevad nõuded ei reguleeri keskkonnaseisundi seiret, vaid on suunatud erinevate keskkonnaeesmärkide saavutamisele, nagu näiteks järjest suureneva saasteainete hulga kasutamise lõpetamise või keskkonda juhtimise piiramise kohta jne. Seoses järjest suureneva ja laiema keskkonnaandmete vajadusega otsuste tegemisel tuleb laiendada ka seireandmete kogumist ja kasutamist. Mis tähendab keskkonnaseire tegevuste ja keskkonnaseire seaduse reguleerimisala ja ulatuse laiendamist.

Andmete kasutus

Riikliku keskkonnaseire programmi tegevustes kogutud andmestik on usaldusväärne ja kvaliteetne. Seiretulemuste teaduspõhise hinnangu tagab pädevate ja kvalifitseeritud spetsialistide osalus keskkonnaseires, mis on vajalik meetmete rakendamisel, otsuste tegemisel ja rahvusvahelises aruandluses. Nii on võimalik hinnata looduskeskkonnas toimuvate protsesside keerulistes põhjuslikes seostes olevaid muutusi.  Sellest tuleb lähtuda nii seirevõrgu rajamisel, seireobjektide ja parameetrite valikul kui ka seiremeetodite ja metoodikate uuendamisel ja kasutamisel. Oluline on tunnustatud meetodite ja metoodikate kasutamine analüüsidel ja mõõtmistel.

Paranenud on ka riikliku keskkonnaseire ja ettevõtja seire andmete võrreldavus, mis on oluline keskkonnaandmete kooskasutuses, võrreldavuses ja mudelite loomisel ja kasutamisel.  

Keskkonnaseire korraldus

Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib Kliimaministeerium. 

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) täidab vastutava täitja haldusülesandeid halduslepingu (RT I, 22.03.2019, 12), mida on muudetud halduslepinguga nr 1-6/23/4 (RT I 28.01.2023, nr 11) alusel järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide osas:

1)Välisõhu seire;
2) Sademete seire;
3) Kompleksseire;
4) Jõgede seire;
5) Väikejärvede seire;
6) Võrtsjärve seire;
7) Peipsi järve seire;
8) Ohtlike ainete seire rannikumeres;
9)Põhjavee seire.
 

EKUK täidab haldusülesandeid iseseisvalt ja kooskõlas haldusülesandeid kirjeldavate õigusaktidega ja halduslepinguga ja selle alusel sõlmitava eraldise lepinguga.

Keskkonnaagentuur (KAUR), lähtudes põhimääruse § 5 ja § 6 punkti 7 sätetest, korraldab järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide osas:

1) Mereseire;
2) Mererannikute seire;
3) Rannikumere kaugseire;
4) Seismoseire;
5) Põllumuldade seire;
6) Elustiku mitmekesisuse seire ja maastike kaugseire;
7)  Metsaseire.

Tehtud seiretööde tulemused esitatakse keskkonnaseire andmekogusse KESE.

KAUR korraldab keskkonnaseire andmehõivet ja keskkonnaandmete kogumist, kontrolli, töötlemist ja vahetust ning tagab vastava teabe, analüüside ja keskkonnaseisundi hinnangute koostamise ja tellimise nii Kliimaministeeriumile kui teistele osapooltele ja avalikkusele. Vastavalt keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määruse nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 3 lõikele 1 on KAUR ka KESE vastutav töötleja.

Viimati uuendatud 17.07.2023