- Looduslike kiirgusallikate hulka kuuluvad kosmiline kiirgus, gammakiirgus maapinnast, radooni lagunemisproduktid õhus ja erinevad radionukliidid, mis esinevad looduslikult toidus ja joogis.
- Tehislikud kiirgusallikad on meditsiiniline röntgenkiirgus, radioaktiivne saaste, mis tekib tuumarelvade katsetamisel atmosfääris ja tuumatööstuse radioaktiivsete heitmete vabanemisel keskkonda jm.
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus on meeltel tajumatu ning selle taset on võimalik mõõta vaid spetsiaalse mõõteaparatuuriga.
Radioaktiivne aine kiirgab ioniseerivat kiirgust, mis tekitab organismi kudedes ioonpaare ehk mingi osa molekulidest lõhustub elektriliselt laetud osakesteks. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid aatomituumi radionukliidideks.
Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks.
Ioniseeriv kiirgus võib olla looduslik, näiteks maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon emiteerib alfakiirgust. Röntgenpildistamisel aga kasutatakse läbivalgustamiseks tehislikult loodud röntgenkiiri.
Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid.
Kiirguse seire
Eestis kogutakse informatsiooni looduskeskkonna radioaktiivsuse tasemete kohta iga-aastase riikliku kiirgusseire programmi raames. Uuritakse üle 250 keskkonnaproovi aastas. Huviobjektiks on eelkõige inimtegevuse käigus keskkonda sattunud radionuklidiid.
Eestis ei ole tuumajaamu, seega on ohuallikaks eelkõige väljastpoolt riigipiiri tulev saaste. Reaalajas jälgitakse atmosfääri üldist gammakiirguse taset 10 seirejaamas üle Eesti ning õhukandeliste osakeste radioaktiivsust 3 filterjaamas.
Umbes poole elaniku kiiritusdoosist põhjustab maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon. Radoon tekib loodusliku uraani lagunemisel. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores. Seega leidub kõikjal ka radooni. Kõrge radoonitase pinnases on seotud diktüoneemakilda avamusega (Põhja-Eestis) ja graniidirikka moreeni levialadega (Lõuna-Eestis).
Kiirguskaitse
Esmatähtis on kaitsta inimest ülemäärase kiirituse eest. Inimest võib kiiritada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Kiirgusega seotud tegevus toimub kiirgustegevuslubade alusel ja kõikidel kiirgustöötajatel peab olema vastav kvalifikatsioon. See on vajalik, et kontrollida ja meditsiinist saadavat kiiritust, toiduainetes olevaid radioaktiivseid aineid, kokkupuudet kiirgusseadmete- ja allikatega.
Kiirgusvaldkonna regulatsioon
Peamine õigusakt on Kiirgusseadus, millest lähtuvad valitsuse ja keskkonnaministri täpsustused kehtivatesse määrustesse.
Kiirgusohutusalast tegevust korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti kaudu:
- Keskkonnaministeerium töötab välja kiirgusalast poliitikat ning õigusloomet.
- Keskkonnaamet annab kiirgustegevuslubasid, viib läbi kiirgusseiret, haldab hädaolukorra teavitamise ehk varajase hoiatamise süsteemi ning teostab kiirgustegevuste üle järelevalvet.
- Kiirgusohutuse järjepidevaks ja süsteemseks tagamiseks on koostatud Kiirgusohutuse riiklik arengukava aastateks 2018-2027
- Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur koostas sügisel 2016 auditi Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta. Tutvu tulemustega:
- 2019. aasta märtsis hindas Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta 2016. aastal koostatud auditis esitatud ettepanekute rakendamist. Tutvu tulemustega:
- Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi raames hinnati 2019. aasta märtsi lõpus Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korraldust. Tutvu tulemustega:
-
2022. aasta märtsis hindas Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur meditsiinikiiritusega seotud agentuuri ohutusstandardite rakendamisele. Tutvu tulemustega:
Loe täpsemalt
Viimati uuendatud 28.09.2022