Kiirgushädaolukorrad

Kiirgushädaolukord on ioniseerivast kiirgusest põhjustatud mis tahes olukord, millega kaasneb või võib kaasneda oluline radioaktiivse aine sattumine keskkonda või mis võib põhjustada elanikukiirituse piirmäärade ületamise.

Lühidalt kiirgushädaolukorraks võib pidada olukordi, mille käigus ületatakse või võidakse ületada elanikukiirituse piirmäära.

Selline selgitus on väga üldine ja tähendab, et kiirgushädaolukorraks saab praegu pidada pea kõiki juhtusid, kus kiirgustase on tavapärasest kõrgem. Seetõttu on praegu seaduse sõnastus muutmisel. Edaspidi on kiirgushädaolukord ainult väga tõsine sündmus, kus ületatakse või võidakse ületada määrusega kehtestatud sekkumistasemeid.

Teiste ebatavaliste olukordade kirjeldamiseks võetakse kasutusele uued mõisted avarii- ja püsikiirituse olukord.

  • Avariikiirituse olukorras on viivitamatu sekkumine vajalik, kuid tegemist ei ole nii tõsise sündmusega kui seda on kiirgushädaolukord.
  • Püsikiirituse olukorras on kiirgustase küll kõrgem kui tavapäraselt, kuid kohene tegutsemine (sekkumine) ei ole vajalik.

Kuidas toimida, kui leiad kiigusallika?

Kokkupuude omanikuta kiirgusallikaga võib kujutada ohtu inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Seda eelkõige seetõttu, et inimesed ei oska arvata, et tegemist võiks olla radioaktiivse ainega.

Erinevalt paljudest teistest ohtudest on ioniseeriv kiirgus lõhnata, maitseta ja visuaalselt nähtamatu, seetõttu ei saa inimene kiirgusallikast tulenevale kiirgusele instinktiivselt reageerida.

Kui lõhkekeha leidmisel suudab 99% inimestest selle tuvastada ja vastavalt tegutseda (hoidub puutumast, eemaldub, helistab hädaabi numbril), siis kiirgusallika puhul on ohu olemasolu raske tuvastada ning enamasti on see võimalik ainult kiirgusohu märgise või spetsiaalsete mõõteriistade abil.

Käitumine kiirgusallika leiu korral

Pärast kiirgusallika avastamist toimuv tegevus sõltub avastatud kiirgusallika tüübist.

Kui avastatakse varjestuseta allikas, varjestatud allikas või tühi varjestuskonteiner, siis tuleb viivitamatult lahkuda leiukohast.

Seejärel tuleb teavitada viivitamatult leiust Päästeametit (telefon 112) või Keskkonnaametit läbi riigiinfo telefoni 1247.

See on vajalik, sest kiirgusallikas võib olla ohtlik nii inimestele kui ka keskkonnale. Katkine kiirgusallikas võib põhjustada kuni tema ohutustamiseni saaste levikut järjest laialdasemal alal, mistõttu on tema ohutustamise kiirus äärmiselt oluline. Kui allika leiukoht on raskesti tuvastatav tuleb see äratuntavalt märgistada.

Päästeametile või Keskkonnametile antav info peab olema selge ja üheselt mõistetav:

  1. allika leiukoht (leiukohale lähim kohanimi);
  2. millistel tundemärkidel põhineb oletus, et tegu on kiirgusallikaga;
  3. teavitaja nimi ja kontaktandmed.

Viimati uuendatud 07.07.2021