Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027

Keskkonnaministri 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 algatati "Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027" ja "Radooni riikliku tegevuskava" koostamine, "Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava" ajakohastamine ning nende keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas 23. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/44 kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021.

Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) eesmärk on kiirguskaitse korraldamine 2018-2027 aastate jooksul, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja areng.

Arengukava strateegilised alleesmärgid on järgmised:

  1. tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;
  2. tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;
  3. vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;
  4. tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;
  5. vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;
  6. tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Kiirgusohutuse riikliku arengukaval on kolm lisa:

1) Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava
Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

2) Radooni riiklik tegevuskava
Radooni riikliku tegevuskava on aluseks elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamise korraldamiseks.

3) Rakendusplaan 2018-2021
Arengukavas on püstitatud kuus strateegilist alleesmärki, mille saavutamiseks on detailsemalt kavandatud vajalikud tegevussuunad. Määratud tegevussuunad on aluseks arengukava konkreetse perioodi rakenduskava koostamisele. Rakenduskavas on määratud eri institutsioonide rollid, tegevuse rahastamise vajadus ja võimalused, samuti tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)


KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste planeerimisdokumentide koostajale ja kehtestajale. "Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027", "Radooni riikliku tegevuskava", "Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 31. detsembri 2019. a otsusega nr 7-12/19/6768-2.

KORAK, selle lisad ja KSH aruanne

Viimati uuendatud 22.01.2024