Radioaktiivsed jäätmed

Kiirgusohutuse riikliku arengukava aastateks 2018-2027 ja selle rakendusplaani (KORAK) eesmärk on kiirguskaitse korraldamine nii, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng.

Ühe olulisema alleesmärgina kirjeldab KORAK radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamist ning seab ülesandeks radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise.

Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid, materjale või esemeid, mille aktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel sätestatud tasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Eesti radioaktiivsed jäätmevood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Töötavaid tuumarajatisi Eestis ei ole.

Keskkonnaminister kinnitas radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava 23. jaanuaril 2020. aastal. Tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning selle eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eestis. Kavas on kirjeldatud radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid ja vajalikke tehnilisi ja rahalisi vahendeid ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava esitab ka valdkonna alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050.

Viimati uuendatud 07.07.2021