Töörühma ülesanded on:
-
anda ülevaade riigi energiavajadusest ja energiajulgeoleku tagamisest tuumaenergia vaates, tuumaenergia võimalustest ning sobivusest olemasolevasse elektrivõrku;
-
anda ülevaade lähiriikide energiamajanduse arengusuunad tuumaenergia vaates ja koostöövõimalused kliimaneutraalsuse saavutamiseks; analüüsida arendamisel olevaid tehnoloogiaid ning realiseeruvaid projekte, nende ohutust ja jäätmekäitlust koos hinnangu ja ülevaatega Eestile sobilikest reaktoritüüpidest ning nende arendusjärgust;
-
analüüsida tuumajaama arendamise võimalusi, s.h kas see peaks toimuma riigi või erasektori poolt ning missugused on koostöövõimalused;
-
anda ülevaade kohustustest (administratiivsed, rahvusvaheliste lepetega seonduvad, rahalised jne), mis riigile tuumajaama rajamisega kaasneksid ning nende võimalikest erisustest lähtuvalt tuumajaama arendajast (riik või eraarendaja);
-
analüüsida tuumajaamas tekkivate jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi (sh anda hinnang lõppladestuse kuludele ning ülevaade nende rahastamise võimalustest);
-
kaardistada valdkondlike õigusaktide, pädevuste, oskusteabe ja olemasoleva tööjõu hetkeseis ning tuua välja arenguvajadused koos võimaliku indikatiivse ajakava ja maksumustega;
-
kaardistada eksperthinnangute, analüüside ja uuringute vajadus koos võimaliku indikatiivse ajakava ja maksumustega;
-
kaasata vajadusel oma töösse eksperte (mh konsultant) ning moodustada seatud eesmärkide saavutamiseks valdkondlikud ekspertgrupid, kuhu on kaasatud konkreetses valdkonnas pädevust omavate ministeeriumite, ülikoolide, huvirühmade ja erialaliitude esindajad;
-
leppida kokku kommunikatsioonistrateegia;
-
esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt 2022. aasta septembris;
-
koostada lõpparuanne vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendile NG-G-3.1 (Rev.1) „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, esitada aruanne auditeerimiseks IAEA-le ning Vabariigi Valitsusele koos soovitustega, kas või millisel juhul ning tingimustel võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada.
Lisainfo
Tuumaenergia töörühma töökorralduse kohaselt on töörühma ülesanne kaasata vajadusel oma töösse eksperte ning moodustada seatud eesmärkide saavutamiseks valdkondlikud ekspertgrupid, kuhu on kaasatud konkreetses valdkonnas pädevust omavate ministeeriumite, ülikoolide, huvirühmade ja erialaliitude esindajad.
29.09.2021 toimunud tuumaenergia töörühma kohtumisel tegid Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium ettepaneku moodustada tuumaenergia töörühma juurde tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühm. Alltöörühma ülesandeks ja eesmärgiks on osaleda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüsi hankedokumentide koostamisel, anda valdkondlikku sisendit ja nõustada hanke võitnud töövõtjat kogu ruumianalüüsi töö teostamise vältel. Töörühma on ministeeriumitest kaasatud Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondlikku pädevust omavad esindajad, samuti Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Valminud on tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi vahearuanne
Vahearuanne keskendub eelkõige potentsiaalselt sobivate asukohtade leidmise kriteeriumite ja tuumajaamade erinevatest võimalikest parameetritest tulenevate stsenaariumite kirjeldmisele. Lähtutud on 60 kriteeriumist, mis tulenevad Rahvusvahelise Aatomienergiaagnetuuri juhendiest, Eesti õigusaktidest ning sisaldavad ka eksperthinnanguid. Kõige määravamad on välistavad kriteeriumid, millega jäetakse kõrvale piirkonnad, mis erinevate asjaolude tõttu on kindlasti ebasobivad. Näiteks ei saa tuumajaama rajada aktiivse või mahajäetud kaevanduse juurde, riigipiiri äärde, lennujaamade kaitsevööndisse, muinsuskaitseobjektide ega riigikaitseehitiste piirangualasse. Samuti mängivad rolli keskkonnategurid - oluline on jahutusvee kättesaadavus ning piiravates asjaoludeks muutuv veetase, looduskaitsevöönd, kaitsealuste taime- ja loomaliikide elukohad ja palju muud.
Aruandes on põhjalikult analüüsitud 11 valdkonda: hüdrograafia, topograafia, batümeetria, demograafia ja asustus, inimtekkelised ohud, geotehnika, geoloogia, keskkonnaohud, muinsuskaitse, keskkonnakaitse, infrastruktuur, maakasutus, tuumaohutus ja tuumajaama nõuded.
Ruumianalüüsi lõplik aruanne valmib märtsis 2023. Valmis dokument annab vastuse, kas ja kus Eestis võiks kaaluda tuumaelektrijaama rajamist, millised on erinevate võimalike asukohtade plussid ja miinused ning sotsiaalmajanduslikud mõjud. Ruumianalüüsi tulemused esitatakse tuumaenergia töörühmale, kes annab selle ja teiste tuumaenergia valdkonda puudutavate uuringute põhjal Vabariigi Valitsusele 2023. aasta lõpuks soovitused, kas Eesti peaks hakkama tuumaenergiat kasutama ning milliseid samme selleks astuda tuleb.
valminud on tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs
Ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Analüüs näitab, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sissetulekutega elanikkonnaga piirkondadesse.
Eesti riik ei ole teinud otsust tuumaenergia kasutuselevõtmiseks ning juhul, kui riik peaks sellise otsuse langetama, selguvad jaama tegelik asukoht ja teised nüansid täiendavate analüüside ja planeeringu käigus. Tuumaenergia töörühma lõpparuanne esitatakse Eesti Vabariigi Valitsusele 2023.a.
Viimati uuendatud 09.02.2024