Läänemere kaitse

Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsioon võeti esimest korda vastu 1974. aastal ning teist korda 1992. aastal. Esimesega ühines Eesti 1992. aastal ning teisega 1995. aastal.

Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Komisjoni asukohamaa on Soome (Helsingi) ning komisjoni alaline töötajaskond ehk sekretariaat moodustub ekspertidest ning peasekretärist. 

Komisjoni tööd juhivad Läänemere riigid, kusjuures juhtriik vahetub iga kahe aasta tagant, minnes üle tähestiku järjekorras järgmisele riigile. 2014 - 2016 aastatel oli Eesti HELCOMi eesistujariik. Alates 2016. aastast on HELCOMi eesistujaks Euroopa Liit. Eesti delegatsiooni tööd HELCOMi töögruppides korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakond.

HELCOMi koosseisus on loodud töögrupid: 

  • Agri - Säästav põllumajandus 
  • Fish - Kestlik kalavarude majandamine
  • Gear - Ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine 
  • Maritime - Laevade põhjustatud reostus
  • Pressure - Inimtegevuse mõju vähendamine Läänemerele
  • Response - Siseriiklik ja rahvusvaheline  merereostusele reageerimine
  • State & Conservation - Läänemere keskkonnaseisund ja looduskaitse 
  • VASAB - Mere ruumiline planeerimine

Prioriteedid

  • Keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine
  • Põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus
  • Ohtlike ainete reostuse vältimine
  • Meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine
  • Mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine

Saavutused

Alates 1980. aastate algusest on Helsingi Komisjon töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel, peamiselt ligikaudu 200 HELCOMi soovituse kaudu. Selle ajaga on saavutatud järgmist:

  • punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused;
  • hapnikku tarvitavate ainete heitkoguse üldine 20–25%-line vähendamine 132-st algselt tuvastatud ohupunktist alates 1990. aastate algusest, kusjuures tänaseks on ligikaudu 50 ohupunkti ohupunktide nimekirjast kustutatud;
  • väiksema arvu suplusrandade sulgemine tänu tööstus- ja olmereovee käitluse parandamisele;
  • lämmastiku atmosfäärilise sadenemise oluline vähendamine;
  • halogeenorgaaniliste ühendite, näiteks mürgiste dioksiinide ja furaanide heitkoguste oluline vähendamine;
  • ohtlikke aineid (näiteks PCB ja DDT) keelustavad riiklikud eeskirjad;
  • tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud);
  • merekeskkonnaseisundi parem ühine seire;
  • hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine;
  • parem eriregulatsioon laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Läänemeres, mis on välja töötatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO);
  • meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks;
  • suurejooneline rahvusvaheline merereostustõrje plaan, millega kaasneb aktiivne koostöö kõigi konventsiooniosaliste vahel HELCOMi kaudu.

Kliimamuutused Läänemere piirkonnas

Kliimamuutuste mõju Läänemerele paremaks mõistmiseks avaldasid Baltic Earth ja HELCOM  teabelehe, mis koondab Läänemere piirkonna uusimaid olemasolevaid teadusuuringute teadmisi kliimamuutuste ja nende mõjude kohta.

Läänemere tegevuskava (2021)

20.10.2021 võtsid Läänemere riikide ministrid vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks (Baltic Sea Action Plan, BSAP). Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks. Uue tegevuskavaga soovib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM mere seisundit aastaks 2030 oluliselt parandada.

Lisaks uuele tegevuskavale võeti vastu ka uus Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava, veealuse müra tegevusplaan, mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan, Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia, HELCOMi teadus- ja arendustegevuse plaan ning mere sisemise toitainetevaru ohjamise juhend. Samuti otsustasid ministrid muuta Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni põllumajandusreostuse vähendamist puudutavat osa. Muud täiendavad dokumendid on leitavad HELCOMi kodulehelt

Uus Läänemere tegevuskava eesti keeles: 

HELCOM HOLAS II aruanne (2018)

2018.a suvel avaldas Helsingi Komisjon (HELCOM) teise tervikliku ülevaate Läänemere seisundi kohta (HOLAS II). HELCOMi toimetisena nr 155 avaldatud aruandes antakse terviklik hinnang Läänemere olukorrale nii survetegurite, elustiku seisundi kui ka ökosüsteemi tervise osas.

Läänemere seisundi hindamisel on aluseks nii keskkonnaseire andmed kui ka teadusuuringud ja ekspertteadmised. Seisundi hinnang hõlmab eutrofeerumist, tööstusest ning ravimite kasutamisest tekkivate ohtlike ainete mõju, võõrliikide levikut, mereprügi, veealust müra, kalapüüki, küttimist ja merepõhja elupaikade kadu. Aruande alusandmed pärinevad kõigi Läänemere-äärsete riikide teaduslikest uuringutest ning läbi viidud rahvusvahelistest projektidest aastatel 2011 kuni 2016. Andmed on esitatud võrdluses eelmise, esimese Läänemere seisundi hinnanguga perioodist 2003 kuni 2007, et kirjeldada toimunud muutusi.

Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Eelkõige nende kolme surveteguri tõttu pole siinsete mereelupaikade, kalade, mereimetajate ja lindude seisund endiselt hea. Viimastel aastatel on hakatud tegelema mereprügi ja veealuse müraga, ent nende probleemide tegelik ulatus ega mõju mereelustikule ei ole veel täpselt teada.

Ingliskeelse HOLAS II aruandega ja selle arvukate lisamaterjalidega saab tutvuda siin: http://stateofthebalticsea.helcom.fi/

Lisainfo

Liis Kikas

merendusosakonna nõunik

Loe lisa

Viimati uuendatud 05.01.2024