Müra tekitavad inimesed ise oma igapäevase elustiiliga kuulates muusikat, pidades pidu, kasutades erinevaid mootorsõidukeid, tööriistu jne. Ühele inimesele naudingut pakkuvad helid võivad kõrvalseisjale olla tõsiselt häirivaks müraks. Lisaks tekitavad müra veel erinevad seadmed, transport, tehnoloogilised süsteemid ja tööstusettevõtted.

Välisõhus leviva müra vähendamise temaatikaga tegelevad Eestis Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium koos oma allasutustega, kohalikud omavalitsused ning samuti peaksid sellega tegelema kõik müra tekitajad. Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid „Atmosfääriõhu kaitse seadus“ ja „Rahvatervise seadus“, mille alusel on kehtestatud müra normtasemed, planeeringutele kehtestatavad nõuded ja strateegilise mürakaardi koostamise tingimused.

Vastuvõtja poolt tunnetatav müra
Suletud aknad vähendavad müra taset 20 – 30 dB.

Selleks, et paremini mõista müraga seotud temaatikat, seletame lahti olulisemad teemad:

Põhilised mõisted, mida müra puhul kasutatakse

  • heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised
  • müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli
  • helirõhk p – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, mõõdetakse paskalites (Pa)
  • kuuldeläve helirõhk po – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20ĩPa
  • helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB)
  • helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on kasutatud müramõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN IEC 60651, EVS-EN 60844 ja IEC 1260 nõuetele. Käesolevas määruses kasutatakse helirõhutaseme A- ja C-korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LpA ja LpC
  • ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul
  • maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut ĢFastģ, kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti
  • tonaalne heli – heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. Heli on tonaalne, kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam
  • impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi
  • madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz–200 Hz
  • müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid
  • müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel
  • müra taotlustase – normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel
  • müra piirtase – suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes
  • müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel olemasolevatel aladel
  • olmemüra – inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes

Müraallika määramine

Konkreetse müraallika määramine ei ole sageli kerge, sest erinevaid müraallikaid on palju ja nende poolt põhjustatavad mürad liituvad.

Punktallikat iseloomustab

  1. müraallika suurus on väike võrreldes vahemaaga müra kuuljani;
  2. müra levib allikast ühtlaselt igasse suunda ja väheneb 6 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kuni ei pea arvestama õhu ja pinnase neeldumisega).

Kui müraallikas asub maapinna lähedal, saab helirõhu taset määrata kaugusel r järgmise valemi alusel:

Lp = Lw – 20log10(r) – 8dB

Lineaarset allikat iseloomustab

  1. müraallikas on pikk ja kitsas (torud, milles voolab turbulentselt vedelik või paljude punktallikate rida, mis üheaegselt toimivad nt tiheda liiklusega maantee);
  2. müra levib võrdselt mõlemale poole müraallika telgjoont ja väheneb 3 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kuni ei pea arvestama õhu ja pinnase neeldumisega).

Kui müraallikas asub maapinna lähedal, saab helirõhu taset määrata kaugusel r järgmise valemi alusel:

Lp = Lw – 10log10(r) – 8dB

Ühe ja sama müraallika poolt põhjustatav helirõhutase võib varieeruda kümnetes detsibellides sõltuvalt mõõtekohast, takistustest müraallika ja mõõtmiskoha vahel, peegeldumisest jne.

Olulised tingimused, mis mõjutavad müra tugevust:

  • müraallika olemus (punktallikas või lineaarne allikas)
  • kaugus müraallikast
  • sumbumine õhus
  • tuul
  • temperatuur ja temperatuuride vahe
  • tõkked – ehitised, tarad jne
  • pinnasesse neeldumine
  • peegeldused
  • õhuniiskus
  • sademed

Müra vähenemine tõkete kasutamisel sõltub:

  • heli lainepikkusest
  • müra sagedustest

Tõkke kasutamine on otstarbekam müraallika või müra kuulaja lähedal, mitte nende vahel.

Müra sumbumine õhus sõltub:

  • kaugusest müraallikast
  • müra sagedustest
  • õhutemperatuurist
  • relatiivsest niiskusest
  • õhurõhust

Tuule ja temperatuuri mõju

Pärituul tugevdab müra ja allatuul tekitab kaja. Kuni 50 m kaugusele müraallikast ei avalda allatuul erilist mõju, küll aga kaugema vahemaa korral.

Soe päikesepaisteline päev põhjustab heli peegeldumist ja selgel ööl levib müra kaugemale.

Sumbumine pinnasesse

Pinnase akustiline iseloomustus on väga keeruline, kuna ta koosneb heterogeensete akustiliste omadustega osadest – muld, liiv, puud, taimed, kivimid, vesi jne. Pinnasesse sumbumist hinnatakse harilikult sageduste kaupa erinevatel pinnastel.

Müra vähendamise võimalused

  • müraallikate kaudu
  • leviku tee kaudu
  • hoonete akutistiliste omaduste kaudu

Planeerimine

Oskuslik ja õigeaegne planeerimine võimaldab vähendada elanikke häirivat müra. Oluline on kaasajal enne objektide ehitamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis peab sisaldama ka uue objekti (tööstusettevõtte, tee jne) poolt põhjustatava müra hindamist.

Planeerimise aluseks linna piires on peamiselt strateegilised mürakaardid, mis peavad iseloomustama müraallikatest levivat müra öösel ja päeval maapinnast 4 m kõrgusel. Erinevate müraallikate liitumise hindamine peab toimuma vastavalt kinnitatud meetodile.

Peamine välisõhus leviv müra on liiklusmüra. Euroopas moodustab liiklusmüra umbes 90% väliskeskkonnas levivast mürast ja ta ületab sageli 65dB(A). Raudtee ja lennukite poolt põhjustatav müra on lokaalsem, kuid mõjutab siiski paljusid inimesi.

Väliskeskkonnas leviv müra kahaneb kaugusega müraallikast sumbudes õhus, pinnases ja erinevate takistuste taga. Müra tõkete ehitamine on lahendus juhul, kui mingid muud meetmed enam ei aita.

Keskkonnaministri  16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“


Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
 1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
 2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
 3) III kategooria – keskuse maa-alad;
 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
 5) V kategooria – tootmise maa-alad;
 6) VI kategooria – liikluse maa-alad

Aastaks 2030 seatud nullsaaste eesmärgid
Euroopa Liidus on kavandatud, et roheleppe ambitsioonid koostoimes teiste algatustega peaksid 2030. aastaks vähendama rohkem kui 55% võrra õhusaastest tingitud tervisemõjusid (enneaegsed surmad) ja 30% võrra transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste osakaalu.
Kooskõlas keskkonnamüradirektiivi 2017. aasta hindamise tulemustega ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra direktiivi 2020. aasta hindamise tulemustega, keskendub komisjon müra vähendamisele selle tekkekohas, eelkõige tagades nõuetekohase müra vähendamise meetmete rakendamise kohapeal ja vajaduse korral täiendada Euroopa Liidu müraga seotud õigusaktide raamistikku rehvide, maanteesõidukite, raudteede, õhusõidukite osas. Euroopa Komisjon vaatab müra olukorra läbi 2022. aastal hinnates tehtud edusamme, mille alusel kaalutakse, kas keskkonnamüra direktiivis on vaja seada müra vähendamise eesmärgid Euroopa Liidu tasandil. 
 

Mis on planeeritav uus ala:
-    Arvestada tuleb nii kehtivat üldplaneeringut kui olemasolevat faktilist olukorda vastavalt üldplaneeringule
-    Tegemist on kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva otsustamisküsimusega vastavalt PlanS § 75 lg 1 22) müra normtasemete kategooriate määramine;
-    Paralleelina soomlaste näitel – uus planeeritav ala on tühjale alale kavandatav uus kvartal
-    Uus ala peab silmas uut üldplaneeringut või olemasoleva üldplaneeringu muutmist ÜPga, mitte DPga ning lisaks sellele formaalsele faktile ka sisuliselt uue ala tekitamist
-    Olukorras, kus on küsimus sellest, kas olemuslikult olemasolev ala või loodav uus ala – siin on otsustusõigus kohalikul omavalitsusel 

Kohalduvatest nõuetest
-    Mõõtmisi tehakse 1,5 … 2 meetri kõrgusel. Kõrgemate korruste puhul ei ole välismüraga tegelemine planeerimisstaadiumis asjakohane – kui siiski on kõrgendatud risk, on see küsimus, mis tuleb lahendada projekteerimis - ehitamise käigus ning mida haldusorganid hindavad ehitus- ja kasutusloa menetluses
-    Kohalduvaid väärtusi ei tule tagada õues ühtlaselt. Norme tuleb vaadata eesmärgi päraselt – kaitstakse tervist inimeste viibimiskohas. Tee poolsel küljel on lubatud kuni 5db normi ületamine. Sama kehtib raudtee poolsel küljel. Puhkealad/ viibimiskohad tuleb aga lahendada nii, et norme ületavat müra neil aladel ei ole
-    Kui jääb risk, et ehitise valmimise järgselt ei suudeta modelleeritud ja normidele vastavat taset tagada, siis on võimalik kanda vastav viide kinnistusraamatusse, et korteriomandite ostjad sellega arvestada saaksid
 

Viimati uuendatud 25.10.2022