Välisõhu kvaliteet

Välisõhk on oluline komponent meie elukeskkonnas. Välisõhu kvaliteediks peetakse välisõhu puhtust - seda, kuivõrd madal on saasteainete sisaldus õhus.

Meid ümbritseva õhu kaitseks on atmosfääriõhu kaitse seadus, mis on aluseks määruste ja teiste õigusaktide koostamisel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse eesmärk on tagada õhu kvaliteedi säilitamine ja parandamine. Seadus reguleerib tegevusi, millega võib kaasneda välisõhu mõjutamine. Vastavalt keskkonnaministri määrusele "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" kehtestatakse ka piirnormid.

Loe lähemalt õhukvaliteedi seire kohta

Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest peab linnades, kus elab üle 250 000 elaniku, teostama õhuseiret vähemalt kolmes mõõtepunktis. Tallinnas on nendeks alljärgnevad paigad:

  • Transpordisaaste mõõtejaam - Kesklinn
  • Tööstussaaste mõõtejaam - Kopli
  • Linnasisene taustajaam - Õismäe

Praegu mõõdetakse ülaltoodud jaamades vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, lämmastikoksiide, peeneid osakesi (aerodünaamilise diameetriga alla 10 mm), süsinikoksiidi ja osooni. Kesklinna jaamas määratakse lisaks plii sisaldust tolmus. Vastavalt teisele tütardirektiivile ja keskkonnaministri määrusele tuleks vähemalt ühes jaamas mõõta ka benseeni sisaldust välisõhus.

Kolmanda tütardirektiivi kohaselt tuleb liikmesriigi territooriumil mõõta ühes linna taustajaamas soovitatavalt kõiki direktiivis loetletud osooni eeldusaineid. Siiski võib liikmesriik ise määrata milliste ühendite kontsentratsiooni mõõtmine on vajalik. Tallinnas on selleks jaamaks Õismäe seirejaam. Vastavad seadmed (BTX analüsaator) saadi Phare abiprogrammi “Development of Estonian Air Quality Management System” 2002/000-579.07.01 raames 2005 a. teises pooles.

Vaata lisaks

Tallinna välisõhu kvaliteedi parandamine

Valminud on Tallinna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava.

Tegevuskava aluseks on asjaolu, et 2005-2007 ületas Tallinna kesklinnas paiknevas Liivalaia seirejaamas peente osakeste tase rohkem kui 35 päeval aastas kehtivat ööpäevakeskmist piirväärtust (50 ĩg/m3). Piirväärtuse ületamise korral on nõutav tegevuskava koostamine, et tagada piirväärtustest kinnipidamine läbi tegevuskavas toodud meetmete.

Tegevuskava hõlmab viimaste aastate seireandmete ülevaadet ja trendide analüüsi. Samuti võimalike saasteallikate osakaalusid ja hinnangut saasteainete päritolule üldisemalt. Töös leiti, et peamiseks õhukvaliteeti mõjutavaks teguriks on kesklinna piirkonnas liiklus, eriti kevadisel ajal kui kuival perioodil on kasutusel veel naastrehvid. Kevadisel ajal on küllalt olulise mõjuga ka kohtküte. Seetõttu keskenduvad meetmed õhukvaliteedi parandamiseks peamiselt neile kahele valdkonnale.

Tegevuskavas on toodud rida erineva mahuga tegevusi, mis kokkuvõttes peaksid vähendama peente osakeste heidet välisõhku. Tegevuskavas toodud meetmete rakendamiseks on vajalikud kohaliku omavalitsuse poolsed tegevused kuna reaalselt on omab Tallinna LV hoobasid planeeringute kehtestamiseks ja mõjutamiseks, liikluse piiramiseks jms.

Tulenevalt välisõhu kaitse raamdirektiivist 96/62/EC peab riik korraldama õhuseire nendes piirkondades, kus õhusaaste tase ületab direktiivides 99/30/EC, 92/72/EEC, 2000/69/EC toodud ülemist hindamispiiri või kus on põhjendatud pideva seire vajadus.

Eestis on selliseks piirkonnaks peale Tallinna veel Kohtla-Järve. Tulenevalt eespooltoodud direktiivide nõuetest ja keskkonnaministri määrusest tuleb Kohtla-Järvel mõõta välisõhus järgmiste saasteainete sisaldust: vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, lämmastikoksiidid, peened osakesed, plii, süsinikmonooksiid, benseen, osoon, vesiniksulfiid.

2005. aastal lisandus Kohtla-Järve automaatjaama ammoniaagi (NH3) pidev mõõtmine.

Vaata

EMEP õhuseire

Saasteainete kaugkande seire ehk rahvusvaheline EMEP programm (European Monitoring and Evaluation Program), mille eesmärgiks on saada ülevaade inimtegevusest tingitud õhusaaste pikajalistest suundumustest.

Õhusaaste kauglevi seire eesmärgiks on anda Eesti ja teiste Euroopa riikide valitsustele informatsiooni saasteainete kontsentratsioonide kohta õhus ja sademetes, samuti hinnata nende kaugülekande ulatust. Saadud mõõtmistulemusi kasutades on võimalik koostada kaugülekande mudeleid, hinnata õhusaaste hetkeolukorda ja saastekoormusi Eestis ning leida seoseid tööstuses ja põllumajanduses viimase kümnendi jooksul aset leidnud muutustega.

Tulenevalt ÜRO Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni EMEP protokollist teostatakse õhusaaste kauglevi seiret Lahemaa, Vilsandi ja Saarejärve seirejaamades. Seireinfo on reaalajas leitav lehelt www.ohuseire.ee

Kaugleviseire mahud

ÜRO Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni EMEP protokollist teostatakse õhusaaste kauglevi seiret kolmes mõõtejaamas, mille täielik maht on välja toodud järgnevas tabelis.

Samuti on vajalik meteoroloogiliste parameetrite mõõtmine kõigis mõõtejaamades - tuule kiirus, suund ja õhutemperatuur.

Komponendid

Mõõteperiood

Mõõtesagedus

Gaasid

SO2, NOx, O3 1 tunni väärtus Pidev
Lenduvad orgaanilised ühendid:

Kerged süsivesinikud C2-C7
10-15 minutit 2 korda nädalas
Ketoonid ja aldehüüdid 8 tundi 2 korda nädalas
Hg Otsustamisel Otsustamisel

Aerosoolid

SO42- , NO3-, NH4+ 24 tundi Iga päev

Raskmetallid

Nädal Iga nädal

Gaasid (g) + aerosoolid (a)

HNO3 (g)  + NO3- (a) 24 tundi Päev

NH3 (g)  + NH4+ (a)

24 tundi Päev

Sademed

Kogus, pH/H+, SO42- , NO3-, NH4+, Ca2+,
K+, Cl-, Na+, Mg2+, elektrijuhtivus
24 tundi Päev/nädal
Raskmetallid Nädal Iga nädal

Orgaanilised ühendid

Otsustamisel Otsustamisel

EMEP programmi täitmine

Praegusel ajal täidetakse mõõtejamades EMEP programmi järgmises mahus:

Lahemaa mõõtejaam

  1. gaaside mõõtmine - SO2 ja NO2 ( märgkeemia ),O3 (pidevanalüsaator )
  2. aerosoolid - SO42-
  3. sademed - kogus, pH/H+, SO42- , NO3-, NH4+, Ca2+, K+, Cl-, Na+, Mg2+, elektrijuhtivus, raskmetallid
  4. peened osakesed (PM10)
  5. meteoroloogilised parameetrid

Vilsandi mõõtejaam

  1. gaaside mõõtmine - SO2 , NO2 O3 (pidevanalüsaatorid )
  2. sademed - kogus, pH/H+, SO42- , NO3-, NH4+, Ca2+, K+, Cl-, Na+, Mg2+, elektrijuhtivus, raskmetallid
  3. meteoroloogilised parameetrid

Saarejärve mõõtejaam

  1. gaaside mõõtmine - SO2 , NO2 ,O3 (pidevanalüsaatorid)

Vastavalt õhukvaliteedi raamdirektiivile 96/62/EC ja selle tütardirektiividele tuleb osade saasteainete sisaldust välisõhus mõõta ka vastava tsooni või riigi territooriumi taustaaladel.

Vääveldioksiidi mõju taimestikule ja lämmastikoksiidide mõju vegetatsioonile hinnatakse sõltuvalt nende ühendite kontsentratsioonist ühes taustajaamas 20000 km2 või 40000 km2 kohta.

Eestis katavad kolm olemasolevat taustajaama vastava vajaduse.

Kolmas tütardirektiiv kohustab liikmesriike mõõtma osooni kontsentratsiooni vähemalt ühes taustajaamas riigi territooriumi 50000 km2 kohta. See nõue on kaetud olemasolevate taustajaamadega.

Neljanda tütardirektiiviga kohustatakse liikmesriike mõõtma vähemalt ühes taustajaamas riigi territooriumi 100000 km2 kohta peente osakeste (PM10) fraktsioonis arseeni, kaadmiumi ja nikli ning benso(a)püreeni sisaldust.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditega paigaldati Lahemaa taustajaama PM10 seade, mis võimaldab koguda hilisemaks laboratoorseks analüüsiks peente osakeste proove. Järgmisel aastal alustatakse kolme raskmetalli määramist Lahemaa proovides.

Vaata

Viimati uuendatud 09.07.2021