Jääkreostus

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Paljud jääkreostusobjektid jäävad märkamatuks seni, kuni reostus jõuab kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Sageli leitakse maetud ohtlikud jäätmed või reostunud pinnas kaevetöödel.

Raudteelõik jääkreostusega

Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega. Ohtlike lenduvate ainete tungimine keldrite kaudu eluruumidesse ja saastunud toidu ning joogivee tarbimine on ka oluline negatiivne risk inimese tervisele.

Pinnas või põhjavesi on reostunud, kui vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab antud maa kasutustüübile vastavat piirarvu. Elumaale on kehtestatud rangemad piirarvud kui tööstusmaale, seetõttu tuleb endiste tööstusaladele eluhoonete rajamisel või muul viisil avalikku kasutusse võtmisel jälgida, et pinnas oleks ohtlikest ainetest piisavalt puhas.

Jääkreostuskoldeid eristatakse käesoleval ajal tekkivast reostusest. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. aastat (Nõukogude Liidu vägede lahkumine 1992. aastal ja erastamise algus 1993. aastal) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus.

Loe täpsemalt

Jääkreostuseks ei loeta pärast 07.06.1998 tekkinud reostust, sest siis jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte. Selle kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostaja. Kui reostus on tekkinud jäätmetest ja reostajat ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta, võib vastutus üle minna maa omanikule, kellele kuuluval maal reostus asub.

Reostuse intensiivsus ja levik, aga ka päritolu on võimalik tuvastada uuringutega. Uuringu tulemused on aluseks ka reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Sobiv tehnoloogiline lahendus reostuse likvideerimiseks pannakse enamasti paika eelprojekti koostamisel. Reostuse likvideerimisel on oluline tagada turvaline töökeskkond ning keskkonnaohutus. Jääkreostusobjektidel on sageli lagunenud ja varisemisohtlikud rajatised ning suur oht kokku puutuda ohtlike ainetega. Samuti on likvideerimistööde ajal ohtlike ainete keskkonda levimise oht kõrgendatud, sest ohtlike ainete kättesaamiseks avatakse reostuskoldeid. Objektilt likvideeritavaid ohtlikke jäätmeid (tööstusmaa piirarve ületavalt reostunud pinnas, kütuse- ja õlijäägid, asbesti sisaldavad ehitusjäätmed jms) tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba. Reostuse likvideerimisel on oluline tuvastada tööde piisavus proovi võtmise ja proovidest ohtlike ainete sisalduse määramisega. Proovivõtt ning objekti lõpetamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Umbsaare asfaltbetoonitehase vaade

Käimasolevad projektid

EL ühtekuuluvusfondi logo
Keskkonnainvesteeringute keskuse logo


2018. aastal sai Ida-Virumaal alguse Eesti suurim jääkreostuse likvideerimise projekt. Neli aastat kestnud Purtse jõe valgala puhastöödega eemaldati jääkreostus, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Reostusest puhastati Purtse jõe reostunud lõik Lohkuse ja Püssi paisu vahel, Kohtla jõgi ja ohutustati fenoolisoo.

Puhastustöödega alustati Vahtsepa kraavist ja järk-järgult liiguti mööda jõge allavoolu. Puhastustöid teostati kolmes osas - esimeses osas alustati fenoolisoo ohutustamisega, teises osas puhastati Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi ning kolmandas osas Purtse jõe lõik, mis asub Püssi ja Lohkuse paisu vahel. Puhastustööde projekt lõppes 2022. aasta detsembris.

Puhastustööd on Eesti mõistes ainulaadsed, sest eelnevalt ei ole kordagi tegeletud nii suures mahus vooluveekogudes asuva jääkreostuse likvideerimisega. Tööde käigus saadud kogemusi saab tulevikus rakendada teistes sarnastes projektides.

Faktid jääkreostuse puhastamise projekti kohta

  • Tööde käigus puhastati 12,6 km ulatuses vana jõesängi ning ohutustati 14 ha suurune fenoolisoo ala 
  • Rajati 7,5 km ulatuses uut jõesängi 
  • Kohtla jõest eemaldati 77 000 m3 reostunud pinnast ja setteid
  • Purtse jõest eemaldati  9700 m3 reostunud pinnast ja setteid
  • Rajati ligi 7,5 km ulatuses ajutisi möödavoolukraave
  • Rajati 13,5 km ulatuses vajalikkei juurdepääsu teid
  • Projekti rahastas 21 miljoni euroga Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, KIK-i keskkonnaprogramm ja Eesti riik

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumuseks on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 15% ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, [email protected]

Projekti tööd 

Fenoolisoo ohutustamine ja uue kraavisüsteemi rajamine

4-aastase projekti üheks eemärgiks oli muuta ohutuks fenoolisoo, mis välistaks reostuse sattumise sellelt alalt looduskeskkonda. Fenoolisoo on 14 hektaril laiuv ala, kuhu jooksis poolkoksimägedelt saastunud vesi. Fenoolisoo puhastamiseks rajati kraavid, millega puhas vesi juhitakse fenoolisoost mööda Varbe peakraavi ja edasi Kohtla jõkke. Rajatud on pumpla ja survetorustik, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse.

Tühjaks lastud jõesäng

Kohtla jõele on rajatud uus jõesäng

Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõe puhastamine reostunud pinnasest

Kohtla jõgi on Purtse jõe parempoolne lisajõgi, selle pikkus on 29 km ja valgala pindala on 186,5 km². Reostatud olid mitmed Kohtla jõe lõigud, kokku umbes 17 km. Kohtla jões olid reostunud nii jõepõhjas olevad setted kui ka jõe kaldad. Reostunud settekiht oli kohati isegi meetri paksune ning paiguti leidus pigiseid laike ka maapinnal. 2,3-kilomeetrise Vahtsepa kraavi põhjas oli umbes poole meetri paksune õlijääkidega saastunud mudakiht, milles leidus ka pigi.

Kohtla jõe puhastamine on toimunud lõikude kaupa. Puhastatav jõeosa eraldati ajutiste tammidega ja vesi juhiti ajutisse jõesängi. Kuivaks jäänud jõesängist on reostunud pinnas välja kaevatud ning jõepõhi on puhastatud.

Puhastatud on üle 10 kilomeetrine jõelõik, mis haarab nii Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõge. Lisaks voolab 7,5 kilomeetrit Kohtla jõge puhastustööde käigus rajatud uues puhtas jõesängis, mille loodus on omaks võtnud. Uues jõesängis on lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme.

Purtse jõe tehiskallas

Jõele on rajatud tehiskärestikud looduslähedase ilme loomiseks ja kalade kudemise soodustamiseks

Purtse jõe uus säng

Puhastustööde käigus on rajatud ligi 12 km ulatuses möödavoolukraave

​Püssi ja Lohkuse paisu vahelise Purtse jõe lõigu puhastamine

Purtse jõgi saab alguse Lääne-Virumaalt ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km ja valgala pindala on 810 km².

2020. aastal eelnesid 1,4 kilomeetri pikkuse enim saastunud lõigu puhastamiseks mahukad ettevalmistustööd, mis hõlmasid ajutise jõesängi kaevamist Lohkuse paisu ja Tallinn-Narva raudteesila vahelises jõelõigus. Olemasolev jõesäng tuli pumbata tühjaks ning puhastada risust. Vesi suunati möödavoolukraavide ning ajutiste paisude ja tammide abil ajutisse jõesängi, et oleks võimalik reostunud pinnast jõe põhjast välja tõsta.

Püssi ja Lohkuse paisu vahelisest Purtse jõe lõigust on eemaldatud ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Lisaks eemaldati Püssi paisjärvest ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille paksus ulatus kohati 1,4 meetrini.

Purtse jõe lõigul on eemaldatud ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast

Eksperdid lõid Purtse jõgikonna kaladele paremad kudemistingimused

Purtse jõe valgalal jääkreostuse likvideerimise projektiga rajati kalastiku elutingimuste parandamiseks 45 kudepadjandit kogu pikkusega 3,6 kilomeetrit. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.

Kalastiku elutingimuste parandamiseks rajati suurema languga jõelõikudesse kiviklibuseid põikmadalikke ja paigaldati voolurahustuskive. Ühtekokku kasutati töödeks ligi 240 m3 kiviklibu ja 3600 graniitkivi. Kiviklibused põikmadalikud on sigimiskohaks forellile ja jõesilmule ning heaks elupaigaks paljudele veeselgrootutele. Jõesängis olevad kivid pakuvad varjet kaladele, loovad juurde mikroelupaiku veeselgrootutele ning suurendavad ka madalvee aegset veetäidet jões.

Purtse jõe puhastamine 1
Purtse jõe puhastamine 2

Erra jõe ja Kiviõli kraavi puhastamine jääkreostusest 

Euroopa Liidu LIFE programmi raames puhastatakse põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraav 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõik. Ülejäänud Erra jõe 2,4 km lõigu puhastustööd rahastakse projektist LIFE IP CleanEST. Erra jõe ohutustamise lõpptähtaeg on 1. oktoober 2023.

Sarnaselt Purtse ja Kohtla jõgedele sai Erra jõe laiaulatuslikum reostamine alguse 1930-ndate aastate algusest, kui põlevkiviõlitehase tootmisjäägid juhiti Kiviõli kraavi kaudu Erra jõkke. Selline tegevus jätkus terve Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. See on põhjus, miks Erra jõe põhjasetted on reostunud süsivesinikega - naftasaaduste, PAH-ide ning ka fenoolidega. Kallastel on ka suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad ehk niinimetatud pigiväljad.

Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldatakse jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi ulatub kohati   lausa poole meetri sügavusele, reostus aga kohati isegi 1,4 m sügavusele. Kogu Erra jõe puhastamise protsessi käigus eemaldatakse ligikaudu 40 000 m3 reostunud pinnast ja pigi. 

Puhastustööd toimuvad sarnaselt Purtse- ja Kohtla jõe puhastamisele. Madalvee ajal eemaldatakse ekskavaatoriga pigilaigud ja pinnasega segunenud pigi. Pärast seda tasandatakse puhastatud ala, teostatakse heakorratöid ning taastatakse looduslik ilme ja jõelised elupaigad. Väljakaevatud reostunud pinnas transporditakse käitlemiskohta.

Tööde kirjelduse skeem

Projekti hetkeseis ja ajakava

 02.07.2018 Lepingu sõlmimine projekteerimis- ja ehitustööde teostajaga OÜ Pinnasepuhastus

2018 II pool - 2020 II pool
Fenoolisoo ohutustamistööd
2018 II pool - 2020 I pool - uuringud ja projekteerimine
2019 I pool - 2020 II pool - ohutustamistööd

2018 II pool - 2022 lõpp
Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõe puhastustööd
2018 II - 2021 II pool - uuringud ja projekteerimine
2019 I pool - 2022 algus - kaevetööd
2022 - pinnase toimetamine lõppkäitlemisele

2018 II pool - 2022 lõpp
Purtse jõe puhastustööd
2018 II pool - 2021 II pool - uuringud ja projekteerimine
2021 I pool - 2022 algus -  kaevetööd
2022 - pinnase toimetamine lõppkäitlemisele

Detsember 2022
Tööde lõpp

Purtse jõe reostuse ajalugu

Põlevkiviõli tootmisega alustati Ida-Virumaal 1920. aastatel ja põhiline reostamine toimus 1930.-1980. aastatel, kus tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Kiviõli peakraavi kaudu otse Erra jõkke ning Kohtla-Järve kraavide kaudu Kohtla jõkke. 1958. aasta suveks oli seni puhas Purtse jõgi suures osas reostatud ja vee-elustik hävitatud.

1916 - avati Järve vallamaja juures esimene põlevkivikarjäär
1921 - Kohtla-Järvel alustas tööd põlevkiviõli tootmise katseseade
1924 - Kohtla-Järvel alustas tööd esimene õlivabrik
1935 - Kohalikele oluline lõhejõgi oli reostunud
1940. aastad - Nõukogude võim eelistas tööstust loodusele, mistõttu aastakümneteks jäi saladuseks jõe tegelik seisukord. Jõkke suunati kogu reostus
1966 - algas jõe keskkonnaseisu pikaajaline seire. Esimene mõõtmine tuvastas, et jõgi on tugevalt reostunud
1990 - alates Vabariigi taasiseseisvumisest lõpetati jõkke tööstuse jääkvee suunamine
2009-2014 Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilate korrastamine. Samaaegselt rakendati VKG ja Kiviõli keemiatööstuse poolkoksi ladestamise uus tehnoloogia
2014-2015 - Ettevalmistav projekt Purtse jõe valgala jääkreostusobjektide ohutustamiseks, mis sisaldaas reostusuuringuid, keskkonnamõju hindamist, teostatavusuuringut ja eelprojekti koostamist.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, [email protected].

Pressiteated ja meediakajastus

Neli aastat kestnud Purtse jõe puhastustööd said punkti (13.12.2022)

Fotod: Eksperdid lõid Purtse jõgikonna kaladele paremad kudemistingimused (3.10.2022)

Purtse jõe puhastamine käib täistuuridel (18.07.2020)

Purtse jõe puhastamine jõudis Purtse jõeni (06.06.2020)

Eesti suurim jääkreostus: Purtse jõe valgalalt kaevati välja 3700 kalluritäit õli ja pigiga reostunud pinnast

FOTOD | Purtse jõe puhastustööde käigus on rajatud üle 3 kilomeetri uut jõesängi (01.08.2019)

Purtse jõe valgala puhastatakse põlevkivitööstuse jääkidest (17.05.2019)

Purtse jõe puhastamine algas fenoolisoost (07.02.2019)

Purtse jõe valgala hakkab korrastama Pinnasepuhastuse OÜ (2.07.2018)

Põhjarannik: Purtse jõe reostus − pärand Eesti Vabariigi algusaegadest (13.07.2018)

Purtse jõe puhastamisest saab ainulaadne jääkreostuse puhastamise projekt (16.08.2018)

EL ühtekuuluvusfondi logo

Kroodi kanal kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning tema kallastel on pikaajaliselt olnud tööstusalad - vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium, mistõttu on tänaseks tegu ühe reostunuima veekoguga Eestis.


Kroodi oja vee kvaliteet oli kõige halvem 1960.-70. aastatel, mil vee kaitseks ei rakendatud ka kõige elementaarsemaid vahendeid. Tänaseks on võrreldes eelmise sajandi teise poolega vee kvaliteet küll paranenud, kuid endisaegset reostust leidub ojas endiselt.

2015. aastal tehtud põhjaliku reostusuuringuga tehti kindlaks reostuse levik ja iseloom. Reostust leidub oja ülemjooksul asuvate tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd). Fenoole ja raskmetalle leidus kogu oja ulatuses, tiikide alal leidus ka naftasaadustega reostunud vett.

Kroodi oja

Reostuse puhastamine


Tööd teostatakse etappide kaupa:

I etapp. Uue ojasängi kaevamine, torustike paigaldamine,
II etapp. Settetiikidest reostunud muda eemaldamine ja puhastamine
III etapp. Ojasängi puhastamine alamjooksul.
IV etapp. Tööstusjäätmete ladestusala katmine.

Reostuse likvideerimisega alustatakse oja ülemjooksult endise AS Eesti Fosforiidi settetiikide alalt. Ligikaudu 50 000 kuupmeetrit reostunud setet kaevatakse välja ning puhastatakse kõrgel temperatuuril kuumutades. Kuumutamine on vajalik selleks, et vabaneda settes sisalduvatest orgaanilistest ohtlikest ainetest.

Puhastatud setet kasutatakse Kroodi oja keskjooksul asuva reostunud tootmisjäätmete ladestusala katmiseks. Sellele alale paigaldatakse ka oja alamjooksult väljakaevatav ligikaudu 60 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ja setteid.

Reostunud tootmisjäätmete ladestusala kaetakse seejärel vett mitteläbilaskva savika kattekihiga, millele omakorda paigaldatakse taimestiku kasvukiht. Oja keskjooksul rajatakse uus säng ja juhitakse oja uude kilomeetri pikkusesse sängi tootmisjäätmete ladestusalast mööda.

Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee seiret, mis annab infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe kohta.

Tööd teostab Keskkonnaministeeriumi tellimusel Savaterra Oy koos OÜ-ga SavaClean. Lepingu maksumus on ligikaudu 8,8 miljonit eurot. Töö peab valmis saama 2021. aasta 1. oktoobriks. Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu - 85% projekti maksumusest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15% KIK keskkonnaprogrammist ning riigieelarvest.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, [email protected].

Projekti hetkeseis ja ajakava

Aeg Tegevus
November 2017 Sõlmiti projekteerimis-ehitustööde leping tööde teostajaga
Detsember 2017 Alustati projekteerimistöödega
Aprill - September 2018 Reostunud pinnase väljakaevamine ja äravedu ning uue ojasängi kaevamine oja keskjooksul
August 2018 - August 2019 Ojasängi puhastamine alamjooksul
September 2018 Algas reostuskolde katmine keskjooksul
Oktoober 2018 - Märts 2019 Settetiikides veetaseme alandamine
Märts 2019 - Aprill 2020 Settetiikidest reostunud sette väljakaevamine
Mai 2019 Algas settetiikidest väljakaevatud reostunud sette puhastamine
1.10.2021 Töö lõpetamise tähtaeg

Lisainfo

EL ühtekuuluvusfondi logo

2018. aastal asus Keskkonnaministeerium puhastama kahte endise asfaltbetoonitehase territooriumit. 

Saaremaal asuv Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959-1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus.

Algusaastatatel paiskus kogu tehase töö käigus tekkinud saast õhku ning langes ümbritsevale alale, kahjustades ka taimkatet küllaltki suurel territooriumil. Lisaks reostasid pinnast ja põhjavett ka laadimisel maha tilkunud või valgunud ja seadmestikust-torustikust lekkinud õlikogused. Harvad ei olnud ka avariid, kus ahjumahutitest paiskus õli välja ning imbus seejärel pinnasesse või voolas jõkke. 

Täna leidub endisel tootmisalal laiguti reostunud pinnast hangunud pigikamakate ja vahekihtide näol. Maadevahe jõesängi põhjas on paarisaja meetri ulatuses õliga reostunud muda kiht. Reostunud on ka põhjaveekiht tehase territooriumil ja selle ümbruses.

Reostuste likvideerimiseks tuleb reostunud pinnas välja kaevata ja asendada puhta pinnasega. Reostunud pinnas antakse üle jäätmekäitlejale. Pärast puhta pinnase paigaldamist taastatakse looduslik olukord ja külvatakse heinaseeme. Lisaks likvideeritakse projektialal leiduvad betoonijäägid ja prügi.

Tööde käigus puhastatakse ka Maadevahe jõe säng reostusest. Eelprojekti kohaselt tuleb Maadevahe objektil välja kaevata ligikaudu 21 000 kuupmeetrit reostunud pinnast.

Maadevahe asfaltbetoontehase territoorium

Valga linnas asuv Priimetsa asfaltbetoonitehas töötas ajavahemikul 1956-1992. Endise tehase territooriumil on reostunud pinnas ja põhjavesi, on oht ka reostuse jõudmiseks Pedeli jõkke.

Priimetsa asfaltbetoontehase territoorium

Reostuste likvideerimiseks tuleb reostunud pinnas välja kaevata ja asendada puhta pinnasega. Pärast puhta pinnase paigaldamist taastatakse looduslik olukord ja külvatakse heinaseeme. Reostunud pinnas antakse üle jäätmekäitlejale. Lisaks likvideeritakse mitmed rajatised (põlevkiviõli hoidla, 2 õlipüüdurit ja autoremondikanal), betoonijäägid ja prügi projektialal. Eelprojekti kohaselt tuleb Priimetsa objektil ligikaudu 10 000 kuupmeetrit reostunud pinnast.

Tööd teostab Keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Merko Ehitus Eesti koos KMG Inseneriehituse AS-ga. Lepingu maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekt peab valmis saama 2018. aasta 1. novembriks.

Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. 85% projekti maksumusest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist  ja 15% KIKi siseriiklikust keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, [email protected].

Projekti hetkeseis ja ajakava

Aeg Tegevus
September 2017 Lepingu sõlmimine tööde teostajatega (AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS)
Oktoober 2017  Projekteerimistöödega alustamine
Märts 2018  Ettevalmistustööd, võsa raadamine
Aprill 2018 Algas reostunud pinnase väljakaevamine ja äravedu Priimetsa objektil
August 2018 Algas reostunud pinnase väljakaevamine ja äravedu Maadevahe objektil
30.10 2018 Tööd lõpetati

Täpsemalt jääkreostuse kohta

Tegevused ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on üheks keskkonnaprobleemiks nimetatud tööstus, põllumajandus ja militaarobjektide jääkreostus. Nimetatud on jääkreostuskollete likvideerimise eesmärgid ja ülesanded ning jääkreostusobjektid, mille likvideerimist toetatakse riigieelarvest.

Jääkreostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Kaasfinantseerimist on võimalik taotleda Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ühtekuuluvusfondist.

Jääkreostusalade puhastamine

Jääkreostuskollete lokaliseerimisel, likvideerimisel ja taaskasutusele võtmisel kehtivad kindlad reeglid.

Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks jääkreostuskollete inventariseerimine ja hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele.

Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Lisaks pinnase äraveole on kasutatud reostunud pinnase parandamiseks kohapealset bioloogilist tervendamist või pinnase läbipesu.

Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Reostunud alade ohutustamisel peab lähtuma territooriumi edasisest kasutamisest ja reaalsetest keskkonnariskidest. Soovitatav on reostunud alade kasutamist tööstusmaana igati toetada. Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Samas on ka mitmeid selliseid tööstusalasid, mis tänu oma asukohale on pärast reostuse likvideerimist perspektiivsed elamute ja büroohoonete alad. Igal juhul tuleb reostunud alade kasutamisel tagada inimeste ohutus ja välistada reostusest tulenev tervistkahjustav mõju. Puhastatava ala tulevase kasutusotstarbega tuleb arvestada juba puhastustööde planeerimisel, sest elumaale kehtestatud piirarvud on oluliselt rangemad tööstusmaa piirarvudest.

Jääkreostuse alased aruanded on kättesaadavad Keskkonnaameti kontoritest ja ka kohalikust omavalitsusest. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada jääkreostusest tulenevate ohtudega. Omavalitsuste initsiatiivil tuleb tagada inimestele, kes elavad ohtlike ainetega reostunud põhjaveega aladel, terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastav puhas joogivesi.

Jääkreostuskollete likvideerimise rahastamine

Reostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Jääkreostuse likvideerimiseks on võimalik taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK).

KIK rahastab jääkreostuse likvideerimist keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammist. Riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimist on teostatud EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Varem on jääkreostuse likvideerimisega seotud projekte kaasfinantseeritud ka Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest.

Aastatel 2009-2013 likvideeriti Ühtekuuluvusfondi vahenditest 14 riikliku tähtsusega jääkreostusobjekti:
Kose-Risti asfaltbetoonitehas;
Kose katlamaja;
Tallinn-Väike veduridepoo;
Tapa veduridepoo;
Miinisadam;
Süsta tn sadam;
Tapa vagunidepoo;
Ahtme 86 asfaltbetoonitehas;
Narva asfaltbetoonitehas;
ER Kopli kaubajaam;
Umbsaare asfaltbetoonitehas;
Holstre-Nõmme asfaltbetoonitehas;
Viruvere asfaltbetoonitehas;
Põltsamaa asfaltbetoonitehas.

Lisaks likvideeriti reostuskolded kaheksal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektil, millega vähendati oluliselt nende objektide keskkonnaohtlikkust. Valitud objektideks olid valdavalt endised asfaltbetooni tehased (ABT) ning ohutustamistööd rahastati Ühtekuuluvusfondist.
Vedelate ning püdelate õli- ja bituumenijääkide eemaldamist teostati järgmistel objektidel:
Härma ABT
Laekvere ABT
Lasila ABT
Pahnimäe ABT
Ahtme mnt 88 ABT
Kärkna ABT
Riisipere ABT
Paldiski keskkatlamaja mahutipark ja raudteega külgnev ala

Ühtekuuluvusfondi vahenditest on lokaliseeritud mitmeid riikliku tähtsusega jääkreostuskoldeid. Näiteks on suletud tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilaid Kiviõlis ja Kohtla-Järvel ning suletud Balti Elektrijaama tuhaväljak nr 2.

KIK keskkonnaprogramm

Lisaks Ühtekuuluvusfondi vahenditele toimub jääkreostusobjektide likvideerimine pidevalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist. Keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist, mis kuuluvad keskkonnaregistris registreeritud jääkreostusobjektide nimekirja TOP-75 või on tõendatud muud moodi, et tegemist on jääkreostusega. Keskkonnaprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist summas ligikaudu 0,5-1 miljonit eurot aastas.

SA KIK keskkonnaprogrammi kaasfinantseerimisel on likvideeritud objekte üle kogu Eesti. Investeeringumahukamad likvideeritud või osaliselt likvideeritud jääkreostusobjektid asuvad peamiselt Harjumaal (nt Tallinna naftabaaside jääkreostus Maardus; Tehnika-Veerenni ühendustee jääkreostus Tallinnas, Filmi 5, 7 ja Tuukri 64 kinnistute reostus Tallinnas jne) ja Ida-Virumaal (nt Narva linna olmejäätmete prügila õlijääkreostuse likvideerimine; Erra, Olgina ja Sinimäe katlamajade jääkreostuse likvideerimine; Kohtla valla katlamaja ja pestitsiidilao jääkreostuse likvideerimine; Kohtla-Järve poolkoksi prügila pinna-ja nõrgvee kogumine jms projektid), aga ka Tartus (Näituse 27//Hurda 34a endise tootmiskoondise FLORA reostus). 

Tellitud uuringud

Keskkonnaministeerium on tellinud kaheksa olulist projekti, mis annavad ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning teevad ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks.

Jääkreostuskollete objekti omanikel ja omavalitsustel, keda nimetatud töö otseselt puudutab, on võimalik töödega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ja Keskkonnaameti regioonides, AS Maves veebilehel või Keskkonnaministeeriumi veevaldkonna uuringute veebilehel.

Keskkonnaministeerium on tellinud kaheksa olulist projekti, mis annavad ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning teevad ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks.

  1. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/431), AS Maves
  2. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/626), AS Maves
  3. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud (leping nr: K-11-1-2003/1658), AS Maves
  4. Tehnilise abi projekt jääkreostusobjektide likvideerimiseks endistel militaar- ja industriaalaladel, Sweco International AB, 2005-2007.
  5. Jääkreostuse likvideerimise projekti insenerteenus, Sweco Projekt AS, 2008-2009.
  6. Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks, Maves AS, 2008.
  7. Kroodi oja ehitusgeoloogiline-ja reostusuuring, Maves AS, 2009.
  8. Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Hinnangute koostamine ja andmete analüüs, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2015.

Jääkreostuskollete objekti omanikel ja omavalitsustel, keda nimetatud töö otseselt puudutab, on võimalik töödega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ja Keskkonnaameti regioonides.

Kahe esimese aruande kokkuvõtete ja kolmanda aruande terviktekstiga saab tutvuda ka AS Maves veebilehel.

Purtse jõge ja Kroodi oja puudutavad uuringud on kättesaadavad veevaldkonna uuringute lehelt.

Uuringu Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 raames tehti järgmised tööd:

  • hinnangute koostamine ja andmete analüüs – inventariseeriti ja anti hinnang kokku 206 jääkreostusobjektile:

  • uuringud ja jääkreostuse likvideerimise eelprojektid kaheksale objektile (Kohtla-Järve piirkonna jõgede reostus, Kroodi oja, Raadi ja Ämari lennuväljad, Laekvere, Priimetsa, Härma ja Maadevahe ABT-d) (eelprojektide nägemiseks palume pöörduda projektijuhi poole [email protected])

  • ajakohastati jääkreostusobjektide andmebaas, mille põhjal värskendati objektide infot Keskkonnaregistris.

Viimati uuendatud 22.12.2022