Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon

Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja ratsionaalne kasutamine.

1997. aastal moodustati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon, mis loodi samal aastal sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel.

Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.

Koostöövajaduse tingib pikk ühispiir

Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km ehk 80% Eesti-Vene piirist on veepiir (koos merega).

Kõnealune koostööpiirkond – Narva jõe valgala – ulatub põhjast lõunasse 370 km kogupindalaga ligi 57 000 ruutkilomeetrit, sellest Eesti territooriumil on üle 17 000 ruutkilomeetri. Ühtlasi on see Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala.

Eesti–Vene peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla.

Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 ruutkilomeetrit, millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi.
Narva jõgi on lühike (77 km), kuid suhteliselt veerohke (keskmine vooluhulk 400 mᶟ, aastane äravool 12,5 kmᶟ). Narva jõgi on olulise energeetilise tähtsusega: jõel asub Venemaale kuuluv Narva hüdroelektrijaam võimsusega 125 MW, Eesti poolel aga kolm võimsat elektrijaama, üks neist on soojuselektrijaam ning põlevkiviõli tootmine. Narva jõe veel rajaneb Narva linna (üle 70 000 el) ühisveevarustus.

Narva jõe valgala moodustab kõigest 3% Läänemere koguvalgalast (1 649 550 km²), kuid on aastase äravoolu poolest Neeva järel (~70 kmᶟ/a, 20% jõgede aastasest sissevoolust Läänemerre) teine Soome lahte suubuv jõgi, Läänemerre suubuvatest jõgedest äravoolu poolest teise kümne alguses, kuid valgala pindalalt kuues.
Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis, ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti.

Loe täpsemalt

Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus sõlmisid kokkuleppe, mille eesmärk on pooltevahelise koostöö korraldamine piiriveekogude ja nende ökosüsteemide kaitsel ja säästlikul kasutamisel.


Kokkuleppe objekt on Narva jõe vesikonda kuuluvad piiriveekogud, sealhulgas Pihkva-Peipsi järv.

Koostöö aluseks on rahvusvahelised lepped.

Riikidevaheline koostöö merel toimub peamiselt HELCOMi (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa) raamides.

Olulised siseveekogud Eesti–Vene maismaapiiril nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd piiriveekogudel rahvusvaheliste konventsioonide ja kahepoolsete kokkulepete alusel. Sellised põhidokumendid on:

Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon.
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni 1999. a vee- ja terviseprotokoll.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö 1997. a kokkulepe.
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vaheline Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 1994. a kokkulepe.

Nii oma veemajanduse kui ka koostöö korraldamisel piiriveekogudel lähtub Eesti esmajoones Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EU) nõuetest. Rahvusvahelises koostöös Venemaaga peame arvestama (ja oleme seda ka teinud), et kuigi Vene pool tunnistab veepoliitika raamdirektiivi kui head juhtdokumenti, ei ole see Venemaale siduv. Samas on veepoliitika peaeesmärgid Eesti ja Vene poolel ühised ehk tuleb saavutada veekogude hea seisund.

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni kummagi poole koosseisud moodustavad vastavate poolte kaasesimehed.

Komisjon on moodustatud poolte pariteetse esindatuse põhimõtte alusel ja arvestades, et komisjonis oleksid esindatud piiriveekogude problemaatikaga tegelevad või seotud ametkonnad ja tegevusalad – veemajandus, välisteenistused, piirivalve, energeetika (kalamajandusalase koostöö korraldamiseks Peipsi järvel on teine ühiskomisjon).

Komisjoni juhivad kaasesimehed, kelle määravad poolte valitsused ja kelleks on poolte kõrgeimad riigiametnikud – Eesti poolt Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, Venemaa Föderatsiooni poolt Föderaalse Veeressursside Agentuuri juhi asetäitja Tatjana Bokova.

Ühiskomisjon peab istungeid vajaduse järgi, seni üks kord aastas vaheldumisi Eesti ja Venemaa territooriumil.

Põhiline piiriveekogude-alane koostöö toimub spetsialistide tasandil komisjoni töörühmades.

Töörühmi on kaks, lähtudes tööjaotusest UNECE piiriveekogude konventsiooni vastavates töörühmades:

1. Veeressursside kompleksse haldamise töörühm.
2. Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm.

Töörühmad peavad oma koosolekuid tavaliselt üks kord aastas, samuti vaheldumisi kummagi riigi territooriumil. Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm korraldab ka seminare teaduslikes ja seirekorralduse küsimustes.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni Eesti poole koosseis kinnitati esmaselt Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998 korraldusega  nr. 405-k. Hiljem on komisjoni koosseisus vastavalt vajadusele  muudatusi tehtud.

Komisjoni juhivad kaasesimehed, Eesti poolt Kliimaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv, Venemaa Föderatsiooni poolt Föderaalse Veeressursside Agentuuri juhi asetäitja Tatjana Bokova.

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolne koosseis  on järgmine:

  • Harry Liiv - Kliimaministeeriumi piirivete erisaadik, ühiskomisjoni Eesti-poolse delegatsiooni juht 
  • Jelena Hannus - Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik, ühiskomisjoni Eesti-poolne sekretär
  • Regina Hermandi - Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik
  • Ly Metsis - Välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna nõunik
  • Üllar Kustala - Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna piirihaldusbüroo politseinõunik politseikolonelleitnant, Eesti-Vene riigipiiri Eesti piiriesindaja
  • Karina Laasik - Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist

Komisjoni Vene poole kooseis on järgmine:

  • Tatjana Bokova - Föderaalse Veeressursside Agentuuri juhi asetäitja, komisjoni kaasesimees, delegatsiooni juht
  • Svetlana Batšerikova - Föderaalse Veeressursside Agentuuri riigiteenistuse, personali- ja asjadevalitsuse juhataja
  • Jelena Garanža - Föderaalse Veeressursside Agentuuri Neeva-Laadoga basseini Veevalitsuse asejuht, Pihkva oblasti veeressursside osakonna juhataja
  • Marina Kazmina - Föderaalse Veeressursside Agentuuri Neeva-Laadoga basseini Veevalitsuse asejuht, seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma Vene poole juhataja
  • Oksana Kozlova - Föderaalse Veeressursside agentuuri rahvusvaheliste koostöö osakonna juhataja
  • Anna Kuznetsova - Föderaalse Veeressursside Agentuuri Neeva-Laadoga basseini Veevalitsuse juhataja, veeressursside kompleksse haldamise töörühma Vene poole juhataja
  • Oleg Medvedev - AS Territoriaalne Elektritootmiskompanii nr 1 Narva Hüdroelektrijaama (GES-13) filiaali «Nevski» direktor
  • Marina Melnik - Riikliku Järve- ja Jõekalamajanduse instituudi Pihkva kontori direktor
  • Viktor Musatov - Pihkva oblasti riigikomisjoni esimees keskkonnajuhtimise ja keskkonnakaitse valdkonnas
  • Tala Neštšadimova - Föderaalse hüdrometeoroloogia ja keskkonnaseire teenistuse Loode Hüdrometeoroloogia- ja  keskkonnaseire teenistuse Pihkva Hüdrometeoroloogia- ja keskkonnaseirekeskuse juhataja
  • Konstantin Ohota - Föderaalse kalandusagentuuri Loode piirkonna asedirektor
  • Valentina Pakudina - Riikliku Föderaalasutuse Gidrospetsgeologija filiaali „29 rajooni hüdrogeoloogiline ekspeditsioon“ põhjavete osakonna juhataja

Töörühmad

Ülesanded:
1) integreeritud veemajanduse korraldamise, veemajandus- ja veekaitseprogrammide ning -projektide väljatöötamise ja teostamise küsimused, veemajandus olukorra analüüs ja hinnang (osavõtt veeressursside kasutamise ja kaitse normatiivide ja reeglite väljatöötamisest, vee kasutamise ja kaitse kompleksskeemide ning veevarude taastamise ja nende ökoloogilise seisundi parandamise programmide väljatöötamise korraldamine);
2) hüdrotehniliste rajatiste ohutuse küsimuste läbivaatamine;
3) vee kasutamise ja kaitse ning vee kahjuliku mõju hoiatuste ja tagajärgede likvideerimise kontrolli korraldamine;
4) vee reostusallikate inventeerimise ja arvestuse korraldamine;
5) koostöökorra väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks ning avariide ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks;
6) informatsiooni vahetus veemajandusliku olukorra ning veemajandus- ja veekaitsetegevuste kohta;
7) üldsuse ja kohalike omavalitsuste kaasamine veemajandusküsimuste lahendamisse, omavalitsuste abistamine kohalike programmide ja projektide väljatöötamisel jm.

Koosseis

Töörühma juht:

Harry Liiv – Kliimaministeeriumi piirivete erisaadik

Töörühma liikmed:

Jelena Hannus – Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik
Karina Laasik – Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist
Meelis Goldberg – Enefit Power AS juhatuse liige, varahalduse juht

Ülesanded:

1) rahvuslike seireprogrammide kooskõlastamine ja ühiste seiretööde korraldamine;
2) kooskõlastatud seisukohtade väljatöötamine piiriveekogude koormuse, vete kvaliteedi ja seisundi hindamiseks;
3) vete seisundi analüüs ja hinnang;
4) vett kasutavate ettevõtete seire programmide ja meetodite harmoniseerimine;
5) rakendusteaduslike uuringute korraldamine;
6) ühiste ja kooskõlastatud andmebaaside loomine;
7) elanikkonna ja omavalitsuste informeerimine piiriveekogude seisundist keskkonnateadmiste propaganda ja levitamine jm.

Koosseis
Töörühma Eesti-poolse delegatsiooni juht:

Hille Allemann – OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu osakonna juhataja

Töörühma liikmed:

Jelena Hannus – Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik
Anna Põrh – Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialist
Lea Tuvikene – Eesti Maaülikooli teadur
Külli Kangur – Eesti Maaülikooli vanemteadur
Olga Tammeorg – Eesti Maaülikooli teadur
Indrek Tamm – OÜ Keskkonnauuringute Keskuse Keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna peaspetsialist
Annika Mikomägi – Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Kersti Türk – Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik

Koostööpartnerid Eesti-Vene osas:

Protokollid ja lisad

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni XXIV istungi (20.07.2021) protokoll ja lisad

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni XXIII istungi (26.11.2020) protokoll ja lisad

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säätliku kasutamise ühiskomisjoni XXII istungi (02.- 03.07.2019) protokoll ja lisad

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Lisa 5
Lisa 5a
Lisa 6
Lisa 7
Lisa 8 a
Lisa 8 b
Lisa 9
Lisa 10
Lisa 11
Lisa 12
Lisa 13 
Lisa 14 a
Lisa 14 b
Lisa 15 a
Lisa 15 b
Lisa 16 
Tehtud esitlused
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säätliku kasutamise ühiskomisjoni XX istungi (22.-23.08.2017) protokoll ja lisad

Number 

Pealkiri

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Lisa 5
Lisa 7
Lisa 8
Lisa 9
Lisa 10
Lisa 11
Lisa 12
Lisa 13
Lisa 14
Lisa 15
Lisa 16
Lisa 17
Lisa 18

Venekeelsed lisad

Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Lisa 5
Lisa 6
Lisa 7
Lisa 8
Lisa 9
Lisa 10
Lisa 11
Lisa 12
Lisa 13
Lisa 14
Lisa 15
Lisa 16
Lisa 17
Lisa 18

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säätliku kasutamise ühiskomisjoni XIX istungi (01.-02.12.2016) protokoll ja lisad

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säätliku kasutamise ühiskomisjoni XVIII istungi (06.-07.10.2015) protokoll ja lisad

Number Pealkiri
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Lisa 5
Lisa 6
Lisa 7
Lisa 8
Lisa 9
Lisa 10
Lisa 11
Lisa 12
Lisa 13
Lisa 14
Lisa 15
Lisa 16
Lisa 17

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säätliku kasutamise ühiskomisjoni XVI istungi (26.-27.11.2013) protokoll ja lisad

Eesti-Venemaa piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni XV istungi (18.-19. septembri) protokoll ja lisad

Kõik failid on kahes keeles, kui pole märgitud teisiti.

Viimati uuendatud 15.01.2024