Põllumajandus ja veekaitse

Euroopa Liidu nitraadidirektiivi eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit nitraatide eest. Nitraadidirektiiv moodustab ühtse terviku vee raamdirektiiviga, olles võtmetähtsusega vahendiks vee kaitsmisel põllumajanduskoormuse eest.

Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse intensiivse põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded.

Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Eestis on määratud keskkonnaministri 5. novembri  2021. aasta määruse nr 49 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast.

Euroopa Liidu nitraadidirektiiv

Euroopa Liidu vee raamdirektiiv

Nitraaditundlik ala

2003. aastal kehtestas valitsus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga kolme Eesti maakonna - Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva piires nitraaditundliku ala, selle välispiiri ja piirangud põllumajandustootmisele.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kogupindalaga 3250 km2 ) jaguneb põhjaosas paiknevaks Pandivere ja lõunapool paiknevaks Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks. 

Nitraaditundlik ala

 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA kaitse-eeskirjaga on määratud kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Kaitsmata põhjaveega alad moodustavad ca 1/5 NTA pindalast.

Põhjavee kaitstuse tase nitraaditundlikul alal

Kuigi pinnakate, mullastik (Eesti ühed viljakamad mullad) ja maakasutus on mõlemas piirkonnas võrdlemisi sarnane, on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA puhul tegemist looduslikelt tingimustelt ja maastikuliselt kahe erineva piirkonnaga - Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandikuga. Suuremad erinevused ilmnevad ala veevarude kujunemises. Pandivere on kogu Eesti jaoks oluline põhjavee toiteala, Kesk-Eesti tasandik on aga põhjavee kohalik toiteala ning transiit- ja väljumisala.

NTA Pandivere piirkond asub Pandivere kõrgustikul hõlmates Põhja-Eesti lavamaa kõige kõrgema osa. Kõrgustiku keskosas puuduvad 1375 km2 suurusel maa-alal alalised vooluveekogud. Tegemist on Eesti suurima infiltratsioonialaga. Põhjavesi väljub rohkete allikatena kõrgustiku nõlval ja jalamil, andes alguse paljudele jõgedele ja põhjustades soostumist. Allikaid esineb ka jõesängides, mis annab jõgedele suure põhjaveelise toitumise – kuni 59% keskmisest äravoolust. Karstiallikatest lähtuvate jõgede äravool pindalaühikult on suurem kui kusagil mujal Eestis ja on sesoonselt küllaltki ühtlane. Võrreldes ümbritseva alaga on kõrgustikul rohkem sademeid. Pinnakate on õhuke, alla viie meetri ja põhjavesi on reostuse eest valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põhjavesi on aluspõhjakivimeis 4-5 meetri sügavusel, olenevalt reljeefist ka kuni 20 meetri sügavusel maapinnast. Geoloogilise ehituse ja karsti leviku tõttu on kuivendamist vajavate maade osakaal Pandiveres väike. 

NTA Adavere-Põltsamaa piirkond paikneb Kesk-Eestis Pandiverest lõuna pool Kesk-Eesti tasandikul. Põhiliselt moreenist koosneva pinnakatte paksus on valdavalt 2–5 meetrit, kuid põllualadel on suures ulatuses pinnakate õhem kui 1 meeter. Põhjaveetase on 2-5 meetri sügavusel maapinnast. Võrreldes Pandiverega on siin vähem allikaid.

Põllumajandusmaa osakaal on NTA territooriumil 2 korda suurem kui on põllumajandusmaa osakaal kogu riigi maismaa territooriumist.

Vaata ka:

Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal

Nitraaditundliku ala tegevuskava

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale on põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded. Piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku looduslik eripära – õhuke pinnakate, karstilehtrite ja allikate rohkus, mille tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele. Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees koostatakse vajalikke meetmeid sisaldav nitraaditundliku ala tegevuskava, mida korrigeeritakse iga nelja aasta tagant vastavalt pinna- ja põhjavee seireandmetele. 

Nitraaditundliku ala tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel.

Tegevuskavade koostamist korraldab Keskkonnaministeerium.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2021-2024

Nitraaditundliku ala tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel.

Tegevuskava koostamisel on kasutatud kehtivaid veemajanduskavu (VMK) koos meetmeprogrammidega ja järgmise perioodi veemajanduskavade koostamise materjale. Veekogumitepõhised meetmed on esitatud veemajanduskavade meetmeprogrammides ja sellele lisatud meetmetabelites. VMK perioodi 2021–2027 meetmeprogrammide koostamisel võetakse arvesse NTA tegevuskavas välja töötatud tegevused

Keskkonnaminister kinnitas tegevuskava 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221

Vaata ka

Viimati uuendatud 12.12.2022