Reoveesette taaskasutus

Reoveesete on reovee puhastamise tagajärjel tekkiv kõrvalprodukt, mis sisaldab palju toitaineid ja muid ühendeid, mistõttu võib seda pidada heaks orgaaniliseks väetiseks. Samas võib see sisaldada ka erinevaid saasteaineid, näiteks raskmetalle, ravimijääke, haigusttekitavaid mikroorganisme jms, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimtervisele. Reoveesettes sisalduvad toiteained oleks kasulik prügilasse ladestamise asemel ringlusesse suunata.

2016. aastal valmis uuring "Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta", millest selgus, et kogu Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet, kuid selle taaskasutamine on tihti problemaatiline. Samuti leiti uuringus, et Eestis on suur potentsiaal töödeldud reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. 

Reoveesette kompost võib olla osaliseks asenduseks tänapäeval laialt levinud keemiliste väetiste kasutamisele. Rekultiveerimisel (näiteks kaevanduste sulgemisel) on reoveesettest valmistatud kompost oluliseks pinnase taastamise vahendiks. Kompost on ka väärtuslik piirkondades, kus on madal huumusekiht. 2017. aastal koostati nimekiri meetmetest, mida vee-ettevõtjad, kohalikud omavalitsused jt saavad teha reoveesette taaskasutusse suunamise suurendamiseks (Lisainfo lahtris).

Reoveesette komposti taaskasutamisel on oluline teada, kas seda soovitakse kasutada kui jäädet või kui sertifitseeritud toodet.

Kui reoveesette komposti kasutatakse määruse „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ nõuetest lähtuvalt jäätmena, tähendab see seda, et reoveesettele ei ole väljastatud toote sertifikaati ning tegevus tuleb eelnevalt Keskkonnaametis registreerida ja hiljem sette kasutamise üle päevikut pidada. Sellisele reoveesette kompostile on seatud ka piirnormid raskmetallide ja patogeenide sisalduse osas, kuid need ei ole nii ranged kui reoveesettest toodetud kompostil, mis on toode. 

Kui reoveesette komposti kasutatakse  määruse „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ nõuetest lähtuvalt tootena, millele on väljastatud toote sertifikaat, siis ei pea tegevust eelnevalt Keskkonnaametis registreerima ning põllumaal täiendavat seiret tegema. Juba sertifikaadi saanud toode vastab kõikidele nõuetele.

Sertifikaadi olemasolu annab kindluse, et reoveesettest valmistatud toode ise ja selle valmistamise protsess vastavad kindlatele tingimustele. Näiteks on seatud piirid saasteainetele, mis võivad olla ohuks keskkonnale ja inimtervisele.

Samas tuleb mõlema komposti kasutamisel arvestada teatud  kasutamise piirangutega. Näiteks ei tohi aasta jooksul pärast reoveesette kasutamist samal maal kasvatada köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Samuti ei tohi sellisel maal kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.

Reoveesettest toodetud komposti nõuetele vastavust hindab ning tootmist kontrollib akrediteeringut omav sertifitseerimisasutus SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

Lisainfo ja materjalid

Viimati uuendatud 03.07.2023