Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada.

Reoveekogumisalade määramise kohustus tuleneb asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ, 21. mai 1991).

Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Reoveekogumisala määramiseks või muutmiseks tuleb esitada taotlus.

2023. aasta 3. juuli seisuga on Eestis 56 reoveekogumisala, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi (ie) ja 474 reoveekogumisala, mille reostuskoormus on alla 2000 ie.

Reoveekogumisalade kaardid

Kõik määratud ja kinnitatud reoveekogumisalad on esitatud kaartidel. Kaardid on leitavad Keskkonnaportaalist või vastavate käskkirjade lisadest. Lisade saamiseks, mida ei ole võimalik suure mahu tõttu kodulehel esitada, palume pöörduda Kliimaministeeriumi poole [email protected]

Loe täpsemalt

Määratud ja muudetud reoveekogumisalad

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhend

Veeseaduse § 104 lõike 7 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel oma halduspiirkonnas kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Kohtkäitluse eeskiri peab sisaldama kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas kehtivaid nõudeid, millest lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi ehitamist, lammutamist või muutmist tuleks planeerida. Samuti peab kohtkäitluse eeskiri sisaldama purgimisteenuse kasutamise võimalusi ja tingimusi ning nõudeid purgimisteenust osutavale ettevõttele.

Reovee kohtkäitlus

Puhastamata reovee veekogusse juhtimine või maasse immutamine mõjutab otseselt meie elukeskkonda. Pinnaveekogud kasvavad reostuse tagajärjel kinni (eutrofeeruvad), põhjavesi saastub, elurikkus vaesub ning võivad levida haigused. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostumist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.

Viimati uuendatud 13.02.2024