Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Tegevused üleujutusega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks algasid üleujutuste direktiivi vastuvõtmisega Euroopa Liidus 2007. aastal.
Üleujutusohuga seotud riskide hindamise ja maandamise etapid koos täitmise tähtaegadega on:
Üleujutuste direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi | 26.11.2009 |
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang | 22.12.2011 |
Üleujutusohu ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid | 22.12.2013 |
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad | 22.12.2015 |
Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamine | 22.12.2018 |
Üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide ajakohastamine | 22.12.2019 |
Üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine | 22.12.2021 |
Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamine | 22.12.2024 |
Üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide ajakohastamine | 22.12.2025 |
Üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine | 22.12.2027 |
Nii üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamiskava vaadatakse uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel samaaegselt veemajanduskava ajakohastamisega.
Esmalt koostatakse üleujutusega seotud riskide hinnang, mille käigus kogutakse kokku info Eestis varasemalt aset leidnud üleujutuste kohta. Hinnangu tulemusena määratakse olulised riskipiirkonnad. Seejärel koostatakse määratud riskipiirkondade kohta põhjalikumad üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete ületamise tõenäosust 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi.
Hinnangu ja kaardistamise baasilt koostatakse riskide maandamiskava.
8. juunil 2022 kinnitati Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.
Kavad on vajalikud selleks, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutusest tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning keskkonnale. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel.
Üleujutusega seotud riskide maandamiskavad 2022-2027
Eelnõude avalik väljapanek kestis 06.10.2021- 06.04.2022. Avaliku väljapaneku arutelud toimusid 14.03-21.03.2022 teemade põhiselt ja onlines MS Teams vahendusel koos veemajanduskavade, merestrateegia meetmekava ja maaparandushoiukavade avalike aruteludega. Salvestatud koosolekud, päevakavad ja ettekanded on Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konfliktsituatsioone.
Loe täpsemalt:
- Veeseadus peatükk 5- üleujutusohuga seotud riskide hindamine ja maandamine
- Euroopa komisjon üleujutustest
- Juhised tegutsemiseks üleujutuseohu korral
- „Kliimamuutuste arvestamine ja riskide maandamine“ teabepäev 2017
- Teabepäev "Kliimamuutuste mõjudega ja üleujutustega arvestamine planeeringustes" 2019
Viimati uuendatud 20.01.2023