Vee-ettevõtlus

Vee-ettevõtlus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (edaspidi ÜVVKS). ÜVVKS sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, tarbija ning vee-ettevõtja õigused ja kohustused ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks, samuti riikliku järelevalve ning vastutuse nõuete rikkumise eest.

Elanikele kvaliteetse joogivee tagamine ning reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine on inimese tervise ja keskkonna kaitseks oluline tegevusvaldkond, mistõttu on see määratud ka üldhuviteenuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Tegemist on olulise avaliku teenusega, mille järjepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks peavad olema loodud ühtsed ja arusaadavad õiguslikud alused.

2019 a veekasutuse aastaaruannete andmetest nähtub, et Eestis on 144 vee-ettevõtet ning 47 kohalikul omavalitsusel on rohkem kui üks vee-ettevõte.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust (15 linna ja 64 valda), mis otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt, sealhulgas ka vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduvaid küsimusi.

Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot peamiselt Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha. Tehtud investeeringute tulemusena on Eestis ühisveevärgiga ühendatud 87,3% ning ühiskanalisatsiooniga 83% elanikkonnast.  70% veesektori taristust on ehitatud toetuste abil ja nende investeeringute tulemusel on nii veeteenuse kvaliteet kui teenuse kättesaadavus oluliselt paranenud.

Loe täpsemalt

 Suurimaks väljakutseks on vee-ettevõtete killustatus, mis ei võimalda tagada mõistliku veeteenuse hinnaga vajalikke rahalisi vahendeid veetaristu reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu seadmete hooldamiseks. Kuna uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil veetaristu jaoks varasemale taolisi toetusmeetmeid ei avata, siis on oluline leida lahendus, kuidas tulevikus vajalikud investeeringud saaks tehtud ilma toetusteta, kuid samas tagades veeteenuse kättesaadavuse ka väiksema sissetulekuga leibkondadele.

Lahenduse väljatöötamiseks koostas Keskkonnaministeerium 2019. sügisel projekti taotluse „ Eesti vee-ettevõtluse hindamiseks ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava koostamiseks“ ja sai positiivse rahastusotsuse. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist (SRSP) ja tööd teostab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraadiga.

Viimati uuendatud 22.11.2021