Rahvusvaheline aruandlus

Siit lehelt leiab info Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri, prognooside ning erinevate riiklike kliimaaruannete kohta.

Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib?

Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti.

Eesti koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO2-ekvivalenti (CO2-ekv) ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorita. Koos LULUCFiga oli Eesti KHG netoheide ligi 14 miljonit t CO2-ekv.

Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%. Arvestades LULUCF sektorit on vähenemine 63%.

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa aastatel 1990–2019 (kt CO2-ekvivalenti) on kuvatud alloleval joonisel.

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2019. aastal moodustas 84,2 protsenti (12,3 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (vaata allolev joonis).

Sellele järgnesid metaan (CH4) 7,6 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2 ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 6,6 protsendiga (1,0 miljonit tonni CO2 ekv).

Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1,6 protsenti (0,2 miljonit tonni CO2 ekv) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Kasvuhoonegaaside heide gaasi järgi, 2019

2019. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 11,08 tCO2ekv. 2018. aastal oli sama näitaja 15,28 tCO2ekv.

Täpsemad aegread ja võrdlused teiste riikidega on leitavad siit.

Vaata aruandeid

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). 1990. aasta on rahvusvaheliselt kokkulepitud baas-aasta. Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuuri juba aastast 1994.

Viimane, 2021. aastal valminud aruanne koondab info perioodi 1990-2019 kohta.

Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2019. aastal pärines 83,5 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika valdkonnast. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest – 99,8 protsenti - pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% on hajusheide. Sektor hõlmab nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajanduse kütuste kasutust. Transpordisektor moodustab 19,5 protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 16,3 protsenti Eesti koguheitest. Transpordisektori heide tekib valdavalt (2019. aastal 98 protsendi ulatuses) maanteetranspordist.

Energeetikasektorile järgneb põllumajanduse valdkond 10,2 protsendiga, kus suurema osa koguheitest moodustavad otsesed heitkogused põllumajandusmaalt, mis on muude tegurite hulgas seotud ka põldude väetamisega, ja heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist (eelkõige suu kaudu-, aga vähesemal määral ka kõhugaasidena eralduv metaan).

Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond moodustab Eesti koguheitest 4 protsenti, valdav osa heitkogustest tuleb mineraalsete ainete tööstusest ning külmutus- ja kliimaseadmetes kasutatavad külmaainetest.

Kõige väiksema osa moodustab jäätmekäitluse valdkond 2 protsendiga. Jäätmekäitlussektoris moodustab kõige suurema osa tahkete jäätmete ladestamisel tekkiv heide.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris seoti 2019. aastal ligikaudu 0,7 miljonit tonni CO2-ekv.

Varasemate aastate kasvuhoonegaaside inventuurid leiab ÜRO kodulehelt: https://unfccc.int/ghg-inventories-annex-i-parties/2021

2020. aasta kohta on koondatud ligikaudsed inventuuriandmed. Lõplikuid inventuuriandmeid koondav aruanne valmib 15. märtsiks 2022.

Eesti on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teavet poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajate sidumise prognooside kohta.

Alates 2021. aastast peab Eesti esitama Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismääruse ((EL) 2018/1999) alusel Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teabe poliitikasuundade ja meetmete kohta ja kasvuhoonegaaside riiklike prognooside kohta.
2021. aasta aruanne on esitatud Euroopa Komisjonile 15. märtsil. Aruandes kirjeldatakse ja hinnatakse Eesti poliitikasuundi ja meetmeid, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid tulevikus vastavalt kehtivatele arengukavadele ja plaanidele ning esitatakse Eesti kasvuhoonegaaside riiklikud prognoosid kuni 2050. aastani, mis vastavad Euroopa Komisjoni poolt etteantud kriteeriumitele.
Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavaid poliitikaid ja meetmeid hinnatakse ning prognoosid koostatakse viiele valdkonnale: energeetika, tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning jäätmekäitlus.
Varasemalt toimus poliitikasuundade, meetmete ja prognooside aruandlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013.

2021

Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus eesti keeles

 Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus inglise keeles (esitatud Euroopa Komisjonile)

 2020

 2019

 2017

Riiklikud kliimaaruanded (National Communication)
 

Eesti on kohustatud iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile riikliku kliimaaruande. Aruanne sisaldab ülevaadet: inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud riiklikest asjaoludest, informatsiooni kasvuhoonegaaside inventuuri, riiklike süsteemide ja registrite kohta, rakendatud ja kavandatud poliitikasuundade ning meetmete kirjeldust ja hinnangut, heitkoguste prognoose, kliimamuutustega kohanemiseks võetud meetmeid, kliimarahastusest ja tehnoloogia siirdest, ülevaadet teadustööst, süstemaatilisest seirest, keskkonnahariduspoliitikast ja ühiskonna teadlikkusest ning kliimamuutustega seotud koolitustest ja programmidest.

Kõik Eesti kliimaaruanded on avalikustatud ÜRO kodulehel inglise keeles.

Riiklikud kliimaaruanded ÜRO kodulehel

Kahe aasta kohta esitatavad aruanded (Biennial Report)
 

Eesti on kohustatud iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kahe aasta kohta aruande. Aruanne sisaldab informatsiooni inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende suundumuste kohta, kõigi majandussektorite heite koguselise vähendamise kohustuse, kohustuse täitmise edenemise ja selle prognooside kohta.

Kõik Eesti kahe aasta kohta esitatavad aruanded on avalikustatud ÜRO kodulehel inglise keeles.

Kahe aasta kohta esitatavad aruanded ÜRO kodulehel

Eesti on Kyoto protokolli kohaselt kohustatud avalikustama teabe, mille leiab nii eesti kui inglise keeles keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Teabe avalikustamine

Kyoto protokolli artikli 7 punkti 4 kohaselt avalikustab Eesti teabe vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa paragrahvidele 45–48 / According to the Kyoto Protocol article 7 point 4 Estonia publishes information pursuant to paragraphs 45 through 48 of the annex to decision 13/CMP.1Teave on kättesaadav nii siin kui ka Euroopa Liidu registrisse sisse loginud kasutajatele registri veebilehel.

Ülevaade erinevatest arvelduskontodest ning kontoomanike kontaktid / Overview about holding accounts, account holders and contact information:
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 45*)

  1. Riigi arvelduskontod / Party Holding Accounts
  2. Kauplemiskontod / Trading Accounts
  3. Käitajate arvelduskontod / Operator Holding Accounts

Täiendavat teavet kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti registris olevate arvelduskontode kohta on võimalik leida Euroopa komisjoni hallatavast Euroopa Liidu tehingulogi ehk EUTL kodulehelt.

*In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122, the information on account representatives, account holdings, account numbers, all transactions made and carbon unit identifiers, held in the EUTL, the Union Registry and any other KP registry (required by paragraph 45) is considered confidential.

Teave ühisrakendusprojektide kohta Eestis / Information about Joint Implementation projects
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 46)
viimati kontrollitud / latest review 05.07.2013

Ühisrakendusprojektide ülevaade / JI projects overwiev
Info on leitav ka UNFCCC lehel

2008–2012 kohustusperioodi ühikute ülevaade /  Commitment period 2008-2012 units overview
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 47*)

Ühiku tüüp / Unit type Kogus / Quantity Allikas / Source
Lubatud koguse ühik / Assigned Amount Unit AAU** 196 062 637 t/CO2eqv "Report of the review of the initial report of Estonia" FCCC/IRR/2007/EST
Riiklik jaotuskava 2008–2012 / National Allocation Plan 2008-2012 EUA*** Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Riiklik jaotuskava 20082012 / National Allocation Plan 20082012
Uute sisenejate reserv / New entrants reserve EUA Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Uute sisenejate reserv / New entrants reserve
Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve EUA Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve
Kohustusperioodi reserv / Commitment Period Reserve AAU 83 286 042 t/CO2 eqv FCCC/ARR/2011/EST.Framework Convention on Climate Change Distr.: General 15 March 2011

Holding and transaction information pursuant to paragraph 47 is provided on holding type level. The detailed information on transactions is considered confidential  in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122.
**   AAU – Assigned Amount Unit ehk lubatud koguse ühik (LKÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artikli 7 lõikele 3.
*** EUA – European Union Allowance ehk lubatud heitkoguse ühik  (LHÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2003/87/EÜ peatükile III.

Kyoto protokolli alusel välja antavate ühikute ülevaade perioodi lõikes on kättesaadav Standardse Elektroonilise Formaadi (Standard Electronic Format) ehk SEF aruandes / Information about Kyoto Protocol Units for the commitment period is available in Standard Electronic Format (SEF)

1. SEF EE 2008
2. SEF EE 2009
3. SEF EE 2010
4. SEF EE 2011
5. SEF EE 2012
6. SEF EE 2013
7. SEF EE 2014
8. SEF EE 2014 CP2
9. SEF EE 2015 18.11.2015
10. SEF EE 2015
11. SEF EE 2015 CP2
12. SEF EE 2016
13. SEF EE 2016 CP2
14. SEF EE 2017
15. SEF EE 2017 CP2
16. SEF EE 2018 CP2
17. SEF EE 2019 CP2 
18. SEF EE 2020 CP2

Eestis on Keskkonnaministeerium pädev asutus, kes võib kaubelda riigi lubatud heitkoguse ühikutega, mis on Kyoto protokolli alusel välja antud / Estonian Ministry of the Environment as Competent Authority is authorised to trade with Party Kyoto units
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 48*)

In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122, the legal entity contact information (required by paragraph 48) is considered confidential.

Viimati uuendatud 15.09.2021