Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialuste koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 2014. aasta 7. augusti kabinetinõupidamise ettepanekul. 2016. aasta detsembris kiitis Vabariigi Valitsus kliimapoliitika põhialuste dokumendi heaks ja saatis selle arutamiseks Riigikogu komisjonidesse. 5. aprillil 2017. aastal kiideti „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ Riigikogus heaks.

Kliimapoliitika põhialuste dokument koostati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja huvirühmade kaasabil ning selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel.

Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini 2050. aastaks.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Kliimapoliitika põhialuste koostamine

Visioonidokumendi koostamiseks toimus laiahaardeline kaasamisprotsess. 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta märtsini koguti huvirühmadelt sisendit viiest valdkondlikust kaasamistöörühmast: energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ja jäätmemajandus. Kaasamistöörühmad kohtusid selle aja jooksul mitmekümnel korral ja vahetasid mõtteid ka elektrooniliselt. Töös osales ligi 80 huvirühma (sh eksperdid, liidud, ettevõtted, teadlased).

Selleks, et hinnata, kas kaasamistöörühmades koostatud pikaajalised poliitikasuunised on piisavad saavutamaks pikaajalist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti aastaks 2050, viidi läbi neli mõjude hindamise analüüsi. Hinnati poliitikasuuniste sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitele ning energiajulgeolekule. Aruanded on kättesaadavad „kaasnevate mõjude“ sektsioonis.

Kliimapoliitika põhialuste rakendumisega kaasnevad mõjud

Mõjud kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite vähendamisele (Eesti Keskkonnauuringute Keskus) ja sotsiaal-majanduslikud mõjud (Eesti Arengufond, Civitta Eesti AS ja Finantsmaailm OÜ):

Mõjud energiajulgeolekule on kättesaadavad Maailma Energeetikanõukogu kodulehel

Viimati uuendatud 17.06.2021