Kyoto protokoll

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon oli küll ambitsioonikas algatus, kuid selle raames kokkulepitu oli vaid soovituslik. 11. detsembril 1997. võeti Jaapanis Kyotos COP3 raames vastu Kyoto protokoll. See dokument mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ning on kaugeleulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe. Kyoto protokolli peamine eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine võrreldes 1990. aastaga.

Protokolli eesmärgid

  • Kasvuhoonegaaside tekitamise vähendamine võrreldes 1990. aastaga
  • Keskkonnasäästlike projektide innustamine
  • Ühtne süsteem heitkoguste jälgimiseks ja vähendamiseks
  • Riiklik aruandluskohustus progressi jälgimiseks

Kyoto protokolli esimene eesmärk oli Lisa I riikide kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid perioodil 2008-2012 vähendada 5 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga – baas-aasta, millega järgnevate aastate heitkoguseid võrreldakse. Põhirõhk heitkoguste vähendamisega tegelemisel pidi langema arenenud riikidele seetõttu, et arenemise käigus on nad kõige rohkem kasvuhoonegaase atmosfääri paisanud. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002.

2012. aasta 8. detsembril võeti Dohas COP18 raames vastu Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati teine kohustusperiood aastateks 2013-2020. 2. oktoobril 2020 täitus vajalik lävend (144) ÜRO riikide ratifitseerimiskirju, mida oli vaja selleks, et Doha muudatus saaks jõustuda. Muudatus jõustus 90 päeva hiljem, 31.detsembril 2020. 

Eesti ratifitseeris Doha muudatuse 2015. aasta alguses ning Euroopa Liit 2017 a detsembris. Doha muudatusega võtsid EL, ja selle liikmesriigid koos Islandiga ühise kohustuse, et nende kasvuhoonegaaside keskmine aastane heitkogus aastatel 2013–2020 ei ületa 80% alusaasta heitkogusest. See kohustus põhineb heitkoguste vähendamise eesmärkidel, mis on sätestatud 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketis, eelkõige ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS”) ja jagatud kohustuse otsuses (406/2009/EÜ).

Euroopa Liit, sh Eesti on juba täitnud teise kohustusperioodi eesmärgi, vaatamata sellele, et Doha jõustus alles 2020 a lõpus. Teise kohustusperioodi ratifitseerimine ei muuda kohustusi ega eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketis aastani 2020.

Kyoto protokolliga on reguleeritud kuus peamist kasvuhoonegaasi:
  • CO2 – Süsinikdioksiid
  • CH4 – Metaan
  • N2O – Dilämmastikoksiid
  • HFC-d – Fluorosüsivesinikud
  • PFC-d – Perfluorosüsivesinikud
  • SF6 – Väävelheksafluoriid

CFC-de ehk klorofluorosüsivesinike heitkoguste vähendamist Kyoto protokoll ei käsitle, sest see on reguleeritud Viini konventsiooni 1987. aasta Montreali protokolliga.

Kyoto protokolli eesmärkide saavutamiseks loodi kolm paindlikku mehhanismi (Flexible Mechanisms):
  • Ühisrakendus (JI – Joint Implementation)
  • Puhta arengu mehhanism (CDM – Clean Development Mechanism)
  • Heitkogustega kauplemine (ET – Emissions Trading)

Kõik kolm mehhanismi peavad innustama roheettevõtlust ning kuluefektiivset süsinikuheite vähendamist. Kaks esimest on projektipõhised ehk heitkoguste vähendamisega tegeletakse üksikute projektide tasandil. Kolmas, heitkogustega kauplemine on pidev, rahvusvaheline turusüsteem. Igale kokkuleppes osalevale riigile on antud omad süsinikuheite vähendamise eesmärgid. Nendega kaasnevad lubatud heitkoguse ühikud, mille riik peab ise oma majandustegevuse osaliste vahel ära jaotama. Kui mõni riik või ettevõte ei suuda heitkoguseid ettenähtud ulatuses piirata, peab ta turult heitkoguse normühikuid juurde ostma. Kui neid osta ei õnnestu, tuleb tegevust keskkonnasäästlikumaks muuta või tegevus peatada. Kuna summaarne lubatud heitkoguste tekitamise hulk on ülemaailmselt kindlaks määratud, siis ei ole vahet heite vähendamise asukohas – atmosfäär on kõigi jaoks ühine.

Protokolli osalised võivad vabatahtlikult võtta täiendavaid kohustusi heitkoguste vähendamiseks. Seda iseloomustab Kyoto sihtarv – Eesti jaoks näiteks kaheksa protsenti. Sihtarvud erinevad riigiti, sest riikide tööstuslik ja majanduslik areng on olnud erinev.

Viimati uuendatud 06.07.2021