Strateegiline planeerimine

Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine

Keskkonnaministeeriumi eesmärk on puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine.

Meid motiveerib meie töö eesmärk ja me oleme uhked, et saame anda oma panuse selle saavutamisse. Oleme avatud koostööks oma partnerite ja avalikkusega ning arenguvõimelised.
Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse tasakaalustatud arengu tagamisele, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.

Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. 

Nendes dokumentides on sätestatud pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.
Selleks, et tagada keskkonnavaldkonna strateegilistest dokumentidest ja ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavast tulenevate eesmärkide saavutamine, toimub Keskkonnaministeeriumis pidevalt organisatsiooni tugevdamine. Arendatakse juhtimisprotsesse, teadmistepõhist juhtimist, parendatakse strateegilist planeerimist. Viiakse läbi regulatsioonide mõjude hindamist ja arendatakse avalike teenuste kvaliteeti.

Eesti keskkonnastrateegia

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Kuivõrd strateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi).
Pikaajaliste arengueesmärkide täitmiseks vajalike tegutsemissuundade järgimine mõjutab riigi erinevaid sektoreid täna ja tulevikus ning eeldab nii seadusandliku kui täidesaatva võimu tegevuste järjepidevust ja kooskõla. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.02.2007.

Keskkonnastrateegia monitooringut ja uuendamist tehakse keskkonnategevuskava monitooringu kaudu iga kolme aasta järel.

Keskkonnategevuskava

Keskkonnategevuskava on keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele).

Valitsus kiitis kava heaks 22.02.2007. Uuendatud 2010. a aprillis.

Keskkonnategevuskava täiendatakse ja korrigeeritakse jooksvalt, kui selleks tekib vajadus. Näiteks kui võetakse vastu keskkonnategevuskavas hõlmatud valdkonna uus arengukava, mille rakendusplaan peab olema vastavuses keskkonnategevuskavas esitatuga.

Kava tegevuste elluviimise aruanded esitatakse iga-aastaselt ühe aasta kohta Vabariigi Valitsusele. Aastail 2010 ja 2013 viidi läbi põhjalikum monitooring kava elluviimise kohta. Monitooringu tulemusi kasutati keskkonnategevuskava ja keskkonnastrateegia uuendamiseks.

Euroopa Liidu keskkonnaalane tegevusprogramm (EAP)

Euroopa Komisjon alustas ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammide koostamist 1970ndate alguses. Programmide kaudu tehti seadusandlikke ettepanekuid liidu keskkonnapoliitikale ja algatati arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi üle.

Aastail 2002-2012 kehtinud 6. EAP andis tõuke Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja keskkonnategevuskava 2007-2013 koostamiseks. Programmiga pandi tugev alus keskkonnaalasele seadusloomele Eestis. Programm andis prioriteetsed teemad ja eesmärgid, mille saavutamist liikmesriigi tasandil toetada. Kuigi see polnud liikmesriikidele kohustuslik, oli 6. EAP-l piisavalt tugevust keskkonnavaldkonna pikaajalise raamistiku loomiseks Eestis.

Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (7. EAP) „Hea elu maakera võimaluste piires" (kuni 2020):

Alates 2. maist 2022 kehtib uus kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm (8. EAP).

Esmatähtsad eesmärgid 2030. aastaks:

a) kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega vähendada liidus kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes neeldajates, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, tagades ühtlasi õiglase ülemineku, millega ei jäeta kedagi kõrvale;

b) teha pidevaid edusamme, millega kohanemisvõimet muu hulgas ökosüsteemipõhiste käsitluste alusel suurendada ja kõikjal järgida, suurendada vastupanuvõimet, tugevdada kohanemist ning vähendada keskkonna, ühiskonna ja kõigi majandussektorite kaitsetust kliimamuutuste vastu ning parandada ilmastikuolude ja kliimaga seotud õnnetuste ennetamist ning nendeks valmisolekut;

c) tegutseda heaolumajanduse nimel, millega antakse planeedile rohkem tagasi kui tarbitakse, ja minna kiiremini üle mürgivabale ringmajandusele, kus majanduskasv on taastuv, ressursse kasutatakse tõhusalt ja säästvalt ning kohaldatakse jäätmehierarhiat;

d) püüda jõuda nullsaasteni, sealhulgas kahjulike kemikaalide puhul, et muuta keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, mürgivabaks, kaotada valgus- ja mürasaaste ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest;

e) kaitsta, säilitada ja taastada nii kaitsealadel kui ka neist väljaspool mere, maismaa ja sisevete elurikkust ning muu hulgas peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see protsess ümber, parandada ökosüsteemide seisundit, talitust ja nende osutatavaid teenuseid ning parandada keskkonna seisundit, eelkõige õhu, vee ja mulla kvaliteeti, ning võidelda kõrbestumise ja mulla degradeerumine vastu;

f) edendada kestlikkuse keskkonnaaspekte ning järsult vähendada liidu tootmisest ja tarbimisest tulenevaid põhilisi keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, eelkõige energeetika, tööstuse, hoonete ja taristu, liikuvuse, turismi, rahvusvahelise kaubanduse ning toidusüsteemi valdkonnas.

Viimati uuendatud 22.08.2022