Strateegiline planeerimine

Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine

Keskkonnaministeeriumi eesmärk on puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine.

Meid motiveerib meie töö eesmärk ja me oleme uhked, et saame anda oma panuse selle saavutamisse. Oleme avatud koostööks oma partnerite ja avalikkusega ning arenguvõimelised.
Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse tasakaalustatud arengu tagamisele, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.

Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. 

Nendes dokumentides on sätestatud pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.
Selleks, et tagada keskkonnavaldkonna strateegilistest dokumentidest ja ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavast tulenevate eesmärkide saavutamine, toimub Keskkonnaministeeriumis pidevalt organisatsiooni tugevdamine. Arendatakse juhtimisprotsesse, teadmistepõhist juhtimist, parendatakse strateegilist planeerimist. Viiakse läbi regulatsioonide mõjude hindamist ja arendatakse avalike teenuste kvaliteeti.

Eesti keskkonnastrateegia

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Kuivõrd strateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi).
Pikaajaliste arengueesmärkide täitmiseks vajalike tegutsemissuundade järgimine mõjutab riigi erinevaid sektoreid täna ja tulevikus ning eeldab nii seadusandliku kui täidesaatva võimu tegevuste järjepidevust ja kooskõla. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.02.2007.

Keskkonnastrateegia monitooringut ja uuendamist tehakse keskkonnategevuskava monitooringu kaudu iga kolme aasta järel.

Keskkonnategevuskava

Keskkonnategevuskava on keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele).

Valitsus kiitis kava heaks 22.02.2007. Uuendatud 2010. a aprillis.

Keskkonnategevuskava täiendatakse ja korrigeeritakse jooksvalt, kui selleks tekib vajadus. Näiteks kui võetakse vastu keskkonnategevuskavas hõlmatud valdkonna uus arengukava, mille rakendusplaan peab olema vastavuses keskkonnategevuskavas esitatuga.

Kava tegevuste elluviimise aruanded esitatakse iga-aastaselt ühe aasta kohta Vabariigi Valitsusele. Aastail 2010 ja 2013 viidi läbi põhjalikum monitooring kava elluviimise kohta. Monitooringu tulemusi kasutati keskkonnategevuskava ja keskkonnastrateegia uuendamiseks.

Euroopa Liidu keskkonnaalane tegevusprogramm (EAP)

Euroopa Komisjon alustas ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammide koostamist 1970ndate alguses. Programmide kaudu tehti seadusandlikke ettepanekuid liidu keskkonnapoliitikale ja algatati arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi üle.

Aastail 2002-2012 kehtinud 6. EAP andis tõuke Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja keskkonnategevuskava 2007-2013 koostamiseks. Programmiga pandi tugev alus keskkonnaalasele seadusloomele Eestis. Programm andis prioriteetsed teemad ja eesmärgid, mille saavutamist liikmesriigi tasandil toetada. Kuigi see polnud liikmesriikidele kohustuslik, oli 6. EAP-l piisavalt tugevust keskkonnavaldkonna pikaajalise raamistiku loomiseks Eestis.

Praegu kehtib seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (7. EAP) „Hea elu maakera võimaluste piires".

Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks:

  1. kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
  2. muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks;
  3. kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest;
  4. suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu;
  5. parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi;
  6. kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega;
  7. parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust;
  8. muuta liidu linnad säästvamaks;
  9. suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel.

Viimati uuendatud 07.04.2021