Säästev areng

Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult.

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised:

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
  • inimese heaolu kasv;
  • sotsiaalselt sidus ühiskond;
  • ökoloogiline tasakaal.


Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis jaguneb:

  • loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
  • saastumise vähendamine;
  • loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Eesti keskkonnastrateegias ning valdkondade (näiteks jäätmed, mets jt) arengukavades on kirjas keskkonnaeesmärkide täitmise tegevused ja ajakavad.

Keskkonnakorralduse vahenditega lõimitakse keskkonnateemad igapäevaselt teistesse poliitikatesse ning keskkonnaharidus annab igas vanuses inimestele täiendavaid teadmisi, et kujundada keskkonnasõbralikke käitumis- ja tarbimisharjumusi.

Valitsuste vaheline kõrgetasemeline foorum annab ülemaailmsete eesmärkide elluviimiseks poliitilised suunised ning hindab tulemuste saavutamist. ÜRO säästva arengu teabeplatvorm hõlbustab säästva arengu tegevuste koordineerimist ja infovahetust, annab ülevaate riikide koostööst ja partnerlustest.

Keskkonnateemade sidumiseks teiste valdkondadega ning teaduse ja poliitika seoste arendamiseks töötab ÜRO keskkonnaprogrammi, mis koordineerib ka säästva tarbimise ja tootmise teemasid. Riikide keskkonnainfo jagamiseks ja võrdlemiseks toimib portaal UNEP Live.

Viimati uuendatud 18.03.2024