Pariisi kokkuleppe põhielemendid
Kliimamuutuste leevendamine
Valitsused leppisid kokku:
- pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C (isegi 1.5°C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga;
- vajaduses peatada ülemaailmne heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaadel;
- vajaduses heitkoguste haripunktini jõudmise järel vähendada järsult heitkoguseid tuginedes parimale olemasolevale teadusinfole.
Pariisi konverentsi eel ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad, millega vähendada heitkoguste hulka. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C, kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks
Läbipaistvusraamistik ja ülemaailmne kokkuvõte
Valitsused leppisid kokku:
- iga viie aasta järel (alates 2023) kokku tulemises, et seada rangemad heitkoguste vähendamise sihttasemed tuginedes teaduslikele andmetele;
- raporteerimises üksteisele ja avalikkusele, kui kaugel ollakse eesmärkide täitmisest;
- läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanismi välja töötamises ja rakendamises, mis võimaldab jälgida riikide edusamme Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.
Kliimamuutustega kohanemine
Valitsused leppisid kokku:
- tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks;
- tuleb anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.
Kaotus ja kahju
- Kokkulepe näeb ette vajaduse vähendada ja vältida kliimamuutustest (sh äärmuslikud ilmanähtused nagu põuad, üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nt merevee tõus) tingitud kahju ja kahjustusi.
- Kokkuleppes tunnistatakse koostöö vajadust ning toetuse suurendamist mitmes valdkonnas, nt varajased hoiatussüsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.
Linnade, regioonide ja kohalike omavalitsuste roll
Pariisi kokkulepe tunnistab valitsusväliste huvirühmade (sh linnad, omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor) rolli kliimamuutuste ohjamisel.
Neid kutsutakse üles:
- suurendama jõupingutusi ja rakendama toetavaid tegevusi heitkoguste vähendamiseks;
- aitama suurendada kliimamuutustele vastupidavust ja vähendada kliimamuutustele haavatavust;
- edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.
Rahastus
- EL ja teised arenenud riigid jätkavad abi andmist arenguriikidele aidates neil heitkoguseid vähendada ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
- Teisi riike julgustatakse jätkama või abi andma vabatahtlikult.
- Arenenud riigid kavatsevad jätkata ühise eesmärgi nimel arenguriikide abistamiseks ajavahemikus 2020-2025 igal aastal 100 miljardi USA dollari eraldamist. 2026. aastal algavaks perioodiks seatakse uus suurem rahaline eesmärk.
Lisainfo
- Pariisi kokkulepe inglise keeles
- Pariisi kokkuleppe vastuvõtmise otsus 1.CP/21 inglise keeles
- Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadus
- Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglistik (Katowice Package)
- Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise staatus
- Pariisi kokkuleppe info ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kodulehel
Viimati uuendatud 07.07.2021