OECD asustati 1961. aastal, Eesti liitus OECD-ga 9. detsembril 2010. Kokku on liikmesriike 34.
Eesti alustas OECD-le keskkonnaandmete esitamist 2008. aastal. Praegu on OECD andmebaasis Eesti keskkonnaandmed aastatest 1990–2014.
Keskkonnaministeeriumil ei ole OECD juures esindajat, koordinatsioon käib läbi Keskkonnaministeeriumi peamaja.
Lisainformatsiooni saab OECD kodulehelt.
OECD keskkonnaülevaade: Eesti 2017
OECD koostas esimese Eestit käsitleva keskkonnatoime aruande (Environmental Performance Review) aastal 2017. OECD hindas ülevaate raames nii Eesti keskkonnasektori üldist toimimist kui analüüsis horisontaalseid valdkondi nagu keskkonnakorraldus ja rohekasv. Fookusesse võeti jäätmemajanduse korraldus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Analüüsi põhjal andis OECD soovitused, kuidas lähiaastatel valdkondi edasi arendada.
OECD Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse ülevaates märgitakse, et Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme oma majanduskasvu lahti sidumisel õhusaastest ja energiatarbimisest, kuid põlevkivist sõltuvuse tõttu on Eesti majandus jätkuvalt väga süsiniku- ja energiamahukas.
OECD hinnangul peaks Eesti muutma põlevkivi kaevandamise tootlikkuse ja keskkonnamõjuga seotud eesmärgid senisest ambitsioonikamaks. Ülevaates tõstab OECD esile, et looduskaitsega seotud valdkondades on Eestil õnnestunud saavutada eesmärgid ennetähtaegselt. Kaitsealade ulatust on Eestis järjepidevalt laiendatud ning selle tulemusena on täidetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid, mis näevad 2020. aastaks ette vähemalt 17% maismaa-ala ja siseveekogude ning 10% ranniku- ja merealade kaitse alla võtmist. Alates 2007. aastast on liikide olukord paranenud ning enam kui 50% asualade ja liikide seisund on hea (EL-i keskmine on 16% elualade ja 23% liikide puhul).
Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas soovitab OECD Eestil jätkata ökomaksureformiga ehk maksustada sissetulekute asemel varasemast suuremal määral tarbimist, loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist ning edendada ökoinnovatsiooni. Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks soovitab OECD majanduslike meetmete (segaolmejäätmete ja jäätmete põletamise maksustamist) rakendamist ja tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel.
Viimati uuendatud 09.06.2021