Euroopa Komisjon on leidnud, et Eesti on üks 14-st EL liikmesriigist, kel on raskusi jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamisega. Seetõttu kutsuti ellu uuring, mille viis läbi Maailmapank ning mida rahastas Euroopa Komisjon, et kaardistada Eesti jäätmevaldkonna põhiprobleemid ning teha soovitused. Peamiselt keskenduvad soovitused olmejäätmete ringlussevõtu tõhusale saavutamisele.

Analüüsis vaadeldi lähemalt laiendatud tootjavastutuse süsteemi (eelkõige pakendite laiendatud tootjavastutust), erinevaid jäätmete liigiti kogumise süsteeme, nende efektiivsust, regulatsioone ja vastutuse jaotust eri osapoolte vahel ning andmehaldust. Samuti viidi elanikkonna seas läbi küsitlus, et selgitada välja jäätmealase teadlikkuse tase ja edasised tõhustustegevused. 

Analüüsi käigus valmisid ingliskeelsed materjalid. Eesti keelde on tõlgitud poliitikasoovituste ja tegevuskava dokument. Tutvu erinevate väljunditega: 

* Tegemist on Maailmapanga tehnilise tõlkega. Keskkonnaministeerium ei vastuta tõlke keelelise õigsuse eest, samuti võivad erineda tõlkes kasutatud terminid Eestis kasutatavatega. 

Viimati uuendatud 20.12.2021