Keskkonnaministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 25.02.2020 istungile riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruande. Ühtlasi esitati taotlus pikendada tagasiulatuvalt „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni uue riigi jäätmekava kehtestamiseni ja asuda korraldama uue jäätmekava koostamist. Uus riigi jäätmekava valmib hiljemalt novembris 2022, sh viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess.

Jäätmekava kehtivust on otsustatud pikendada, kuna osa praeguses kavas seatud eesmärkidest on jätkuvalt aktuaalsed ja/või saavutamata. Samuti on hetkel käimas mitmed jäätmevaldkonnaga seotud analüüsid, mis valmivad hiljemalt sügiseks 2021 ja milles tehakse ettepanekuid jäätmevaldkonna põhjalikuks korrastamiseks. Lisaks valmib 2021. aasta lõpuks Eesti ringmajanduse tegevuskava dokument, mis toetab Eestis ringmajandusel põhineva ettevõtluse kujunemist aastaks 2035 ning mis on tihedalt seotud ka jäätmevaldkonnaga.

Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamine.

Jäätmekavas tuleb arvesse võtta eseme kogu eluring. See tähendab, et tuleb kavandada, projekteerida, valmistada ja importida eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga. Samuti tuleb vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes. Jäätmekava sisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist, maakondade jäätmehooldust ja jäätmetekke vältimise programmi.

Jäätmekava koostamise kohustus tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist. 

Jäätmehierarhia

Jäätmehoolduses tuleb juhinduda jäätmehierarhiast. 

Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Tegemist on EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt.

Viimati uuendatud 16.06.2021