Toidujäätmed ja toidujäätmete tekke vältimine

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii globaalselt, Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas üks kolmandik kogu inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku. Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Alates 2020 aastast on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides toidujäätmete teket mõõdetud ühtse metoodika alusel vastavalt Komisjoni delegeeritud otsusele (EL) 2019/1597. Euroopa Liidu Komisjon on teinud 5.juulil 2023 ettepaneku jäätmete raamdirektiivi muudatusettepanekuteks toidujäätmete vähendamise osas, mille kohaselt liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks 10% võrra töötlemis- ja tootmissektori toidujäätmeid ning 30% võrra (elaniku kohta) jaesektoris ja tarbimises (restoranid, toitlustus ja kodumajapidamised) tekkivaid toidujäätmeid võrreldes 2020 aastal tekkinud kogustega. Hiljemalt 31. detsembriks 2023 tuleb korraldada biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumine või tekkekohas kompostimine.
Toidukao vähendamise juhendid

Toidu annetamine | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Toidujäätmete vähendamise õppematerjalid
29.09.2022 SEMINARI "AUSTA TOITU JÄÄGITULT!" MATERJALID

Vaata lisa "Austa toitu jäägitult!" lehelt

ANDMED TOIDUJÄÄTMETE TEKKE KOHTA EL-is (inglise keeles)

Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks ehk kuni 2030. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist. Kestliku arengu eesmärk 12.3 käsitleb toiduraiskamist:

„Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. Vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.“

Kuigi Eesti toidutarneahela erinevates etappides tekkivate toidujäätmete koguste võrdlus Euroopa majanduslikult enam arenenud riikide sarnaste andmetega näitab, et Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad suhteliselt vähem toidujäätmeid, on ka Eestil roll globaalses toiduraiskamises ja vajalik võtta meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks.

2021 aastal valminud SEI Tallinna poolt tehtud uuringu toidujäätmete ja toidukao tekke kohta Eesti toidutarneahelas  andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 t toidujäätmeid. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris.

Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit. Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes, kõige vähem toidutööstuses. Kogu toidu tarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Loe lähemalt uuringust „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ (allpool).

Toidukindluse, ressursside kestlikuma kasutuse ja toiduainete tootmise keskkonnamõju vähendamiseks tegi 5 juuli 2023 Euroopa Komisjon ettepaneku, et liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks 10% võrra töötlemis- ja tootmissektori toidujäätmeid ning 30% võrra (elaniku kohta) jaesektoris ja tarbimises (restoranid, toitlustus ja kodumajapidamised) tekkivaid toidujäätmeid.

  • toidujäätmed – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.
  • toit (määruse nr 178/2002 mõistes) - töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega „toit” hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.
  • toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või tarbimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud, kuid mis on veel söödav ja inimtoiduks kõlblik.

Toidujäätmete tekke vältimise kava 

Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ  kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on kohustuslik võtta vastu toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammid.

Keskkonnaministeerium alustas 2020. aastal koostöös teiste ministeeriumide ja huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise kava koostamist. Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koormamiselt.

Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. 

Toidujäätmete tekke vältimise kava koostamiseks toimus koostöös Sotsiaalministeeriumiga viis huvirühmadele suunatud ümarlauda: 30. juuni 2020; 26. august 2020; 28. oktoober 2020; 17. november 2020; 15. detsember 2020. Ümarlaudade ja ideekorjete tulemusena valmis toidujäätmete tekke vältimise kava, mis sai uuenduse 2023 aasta esimeses pooles ning on lisatud riigi jäätmekava 2023-2028 osana. 

Sotsiaalministeeriumi toidu ümberjaotamise edendamisega seotud tegevused leiate Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 

Toidujäätmete tekke vältimise ja toiduannetamise edendamise infopäev

9. juunil 2021 toimus huvirühmadele suunatud virtuaalne toidujäätmete tekke vältimise ja toiduannetamise edendamise infopäev. Infopäeva korraldasid Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium.

Infopäeval anti ülevaade toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise hetkeseisust ning riigi käimasolevatest ja plaanitavatest tegevustest, sealhulgas 2021. aasta hangetest puudust kannatavate inimeste toetamiseks toiduabiga. Päevakava teine pool keskendus erinevatele algatustele, mis panustavad toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamisse ning aitavad toidu ülejääke suunata ümber inimestele tarbimiseks. Ettekanded tegid nii Eesti Toidupanga, Rohetiigri, Eesti LEADER Liidu, Fudleri ja Acento OÜ esindajad.

Kohtumise salvestus on nähtav Kliimaministeeriumi YouTube'i kanalil.

Ettekannetega saab tutvuda järgnevatel linkidel:

Austa toitu jäägitult-kuidas kestlikult toitlustada? Seminar Tallinna Toidumessi raames

28. september 2023 toimus esmakordselt Tallinna Toidumessi raames Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal-ning Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud seminar „Austa toitu jäägitult-kuidas kestlikult toitlustada?“. Seminar oli peamiselt mõeldud toitlustajatele. Ettekanded tegid ResQ Club, SA Tallinna Laulu- ja Tantsupidu, Fotografiska ja Tallinki esindajad. Ettekannetega saab tutvuda järgneval lingil: Files - pilv.envir.ee 

Kohtumise salvestus on nähtav: https://www.youtube.com/watch?v=IHbEUspprmM

Lisainfo:

Ketre Kirs
Ringmajanduse osakonna nõunik
[email protected]

Viimati uuendatud 24.01.2024