Toidujäätmed ja toidujäätmete tekke vältimine

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii globaalselt, Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas üks kolmandik kogu inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku. Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
  • toidujäätmed – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.
  • toit (määruse nr 178/2002 mõistes) - töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega „toit” hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.
  • toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või tarbimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud, kuid mis on veel söödav ja inimtoiduks kõlblik.

Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks ehk kuni 2030. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist. Kestliku arengu eesmärk 12.3 käsitleb toiduraiskamist:

„Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. Vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.“

Kuigi Eesti toidutarneahela erinevates etappides tekkivate toidujäätmete koguste võrdlus Euroopa majanduslikult enam arenenud riikide sarnaste andmetega näitab, et Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad suhteliselt vähem toidujäätmeid, on ka Eestil roll globaalses toiduraiskamises ja vajalik võtta meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks.

Vastvalminud toidujäätmete tekke uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 t toidujäätmeid. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris.

Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit. Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes, kõige vähem toidutööstuses. Kogu toidu tarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Loe lähemalt uuringust „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ (allpool).

Toidujäätmete tekke vältimise kava 

Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ  kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on kohustuslik võtta vastu toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammid.

Keskkonnaministeerium alustas 2020. aastal koostöös teiste ministeeriumide ja huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise kava koostamist. Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koormamiselt.

Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. 

Toidujäätmete tekke vältimise kava koostamiseks toimus koostöös Sotsiaalministeeriumiga viis huvirühmadele suunatud ümarlauda: 30. juuni 2020; 26. august 2020; 28. oktoober 2020; 17. november 2020; 15. detsember 2020. Ümarlaudade ja ideekorjete tulemusena valmis toidujäätmete tekke vältimise kava, mis liidetakse hiljemalt 2022. aasta lõpuks valmiva riigi jäätmekavaga 2023+ perioodiks. 

Küsimused seoses toidujäätmete tekke vältimise kavaga palume edastada kristel.kibin@envir.ee.

Sotsiaalministeeriumi toidu ümberjaotamise edendamisega seotud tegevused leiate siit lingilt. 

Toidujäätmete tekke vältimise ja toiduannetamise edendamise infopäev

9. juunil 2021 toimus huvirühmadele suunatud virtuaalne toidujäätmete tekke vältimise ja toiduannetamise edendamise infopäev. Infopäeva korraldasid Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium.

Infopäeval anti ülevaade toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise hetkeseisust ning riigi käimasolevatest ja plaanitavatest tegevustest, sealhulgas 2021. aasta hangetest puudust kannatavate inimeste toetamiseks toiduabiga. Päevakava teine pool keskendus erinevatele algatustele, mis panustavad toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamisse ning aitavad toidu ülejääke suunata ümber inimestele tarbimiseks. Ettekanded tegid nii Eesti Toidupanga, Rohetiigri, Eesti LEADER Liidu, Fudleri ja Acento OÜ esindajad.

Kohtumise salvestus on nähtav Keskkonnaministeeriumi YouTube'i kanalil.

Ettekannetega saab tutvuda järgnevatel linkidel:

Viimati uuendatud 05.07.2021